Kui vanalt võib last üksi koju jätta?

Perekonnaseaduse kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma eest. Hooldajana on vanemal kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Kuid Eestis ei ole seaduse tasandil määratud vanust, millest alates võib last üksi koju jätta. Kuna seaduseandja ei ole täpsemaid nõudeid kehtestanud, siis eeldab ta, et iga lapsevanem mõistab lapse vajadusi ning tagab lapse turvalisuse ja toetuse vastavalt lapse eale ja võimetele/oskustele.
Seetõttu on oluline lapsevanematele anda järjepidevalt teadmisi, et nad suudaksid tajuda oma lapse vajadusi ning lähtuksid igapäeva situatsioone lahendades neist sõltuvalt lapse east ja toimetulekuoskustest. Turvalist keskkonda ja tuge vajavad kõik lapsed sõltumata vanusest, kuid väikelapseeas on eriti oluline täiskasvanu füüsiline kohalolek.
Koolieelses eas last üksi koju jätta ei tohiks. Lapsed on loomult uudishimulikud ning sellest tulenevalt võivad nad pahaaimatult sattuda endale ohtlikesse olukordadesse.
Vanema või mõne teise lapsele turvalise täiskasvanu lähedalolek annab lapsele ka emotsionaalse turvatunde, mis on lapse arenguks väga oluline. Lapse keskendumisvõime arenemiseks on oluline, et vanem on olemas, kui laps vajab oma tegevuses abi. Ööseks ei tohiks üksinda jätta ka vanemaid lapsi, kuid koolieelikut kindlasti mitte.
Lapsevanem peab läbi mõtlema olukorrad, kus ta ise ei saa lapsega koos olla, et organiseerida vajalik järelevalve. Kas siis jagada kohustust teise vanemaga või kasutada lähedaste või professionaalide (lapsehoidjad) abi.

Loe siit ka Õiguskantsleri arvamust selle kohta, kas last võib üksi koju jätta.