Lapse õigused
5. veebruar 2025Lapse õiguste konventsioon
„Lapsed on inimolendid, seega on neil õigus kõigile inimõigustele“ Verhellen (2000).
20. novembril 1989 võeti vastu ÜRO Lapse õiguste konventsioon (LÕK) ning praeguseks hetkeks on konventsiooni ratifitseerinud 191 riiki (seda pole veel teinud Somaalia ja Ameerika Ühendriigid). Seega on ratifitseerimine peaaegu ülemaailmne, mis on inimõigusi käsitlevate dokumentide puhul harukordne.
Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonis on kokku 54 artiklit, mis käsitlevad mitmesuguseid laste õigusi ja heaolu puudutavaid aspektete. LÕK-i keskmes on lapse õigused ja kohustus tagada lastele nende vajadustele vastav turvaline ja toetav keskkond, milles on olulisel kohal tervis, haridus, kaitse väärkohtlemise eest ning õigus areneda oma täit potentsiaali (sealhulgas õigus puhkeajale ja mängule). ÜRO lapse õiguste konventsioonis kirja pandud õigused kuuluvad igale kuni 18-aastasele lapsele ja noorele inimesele kogu maailmas, hoolimata välimusest, vanusest, nahavärvist, soost, emakeelest, uskumustest ja arvamustest ning rahvusest.
ÜRO lapse õiguste konventsioon (1991)
Tutvu kõikide lapse õigustega Õiguskantsleri kodulehel.
Lapse õiguste komitee üldkommentaarid eesti keeles:
- Üldkommentaar nr.12 (2009) Lapse õigus olla ära kuulatud
- Üldkommentaar nr.13 (2011) Lapse õigus kaitsele igasuguse vägivalla eest
- Üldkommentaar nr.14 (2013) Lapse õigus tema parimate huvide esikohale seadmisele
- Üldkommentaar nr. 26 (2023) Laste õigused, keskkond ja kliimamuutused (lastele koostatud kokkuvõte)
Lapse õiguste konventsioon toob välja neli üldpõhimõtet, mis moodustavad konventsiooni põhialused ja lapsesõbraliku ühiskonna standardi (Vt lisaks: Laste õigused. Lastekaitse Liit: Tallinn, 2005, lk 11–15, 41.)
- Ebavõrdse kohtlemise keeld – kõigil lastel on ühesugused õigused ja kõik lapsed kogu maailmas on üheväärsed. Last ei tohi teistest lastest halvemini kohelda soo, päritolu, rahvuse, rassi, tervisliku seisundi või muu põhjuse tõttu.
- Lapse huvide esikohale seadmine – täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest. Lapse huvide esikohale seadmine tähendab muuhulgas lapse ärakuulamist ja lapse arvamusega arvestamist.
- Lapse ellujäämise ja arengu tagamine – Igal lapsel on õigus elule ja arengule ning toetavale kasvukeskkonnale, mis võimaldab tal areneda ning andeid ja võimeid realiseerida.
- Lapse seisukohtadega arvestamine – Last puudutavates küsimustes, tuleb lapse arvamus ära kuulata ja seda arvesse võtta. Antud põhimõtet peab rakendama kõikides lapse elu tahkudes.
On oluline, et Sa teaks oma õigusi. Samas tuleb meeles pidada, et ka teistel, sind ümbritsevatel suurtel ja väikestel inimestel on samasugused õigused, mida peab austama ja järgima.
Lastel on õigused, aga ka vastutus nende õiguste teostamisel, samuti nagu täiskasvanud ühiskonnaliikmetel. Lapse õigus lõpeb seal, kus algab teise lapse või täiskasvanu õigus. See tähendab, et õigustel on piirid ja laps peab oma õiguste teostamisel arvestama teiste laste ning täiskasvanute õigustega. Õigused ja vastutus käivad käsikäes. Lugege lapste ja noorte õigustest ja kohustustest täpsemalt Õiguskantsleri koduleheküljelt.
“Räägi mulle ja ma unustan, näita mulle ning ma ehk jätan meelde, kui osalen, siis saan kindlasti aru” – Konfucius
ÜRO lapse õiguste konventsioon tunnustab lapse õigust olla ära kuulatud ja konventsiooni kohaselt on lapsel õigus avaldada arvamust igas teda puudutavas küsimuses. Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. Lapsel on õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes. Laste kaasamine annab lastele sõnumi, et nende arvamus on ühiskonnale oluline, et sellest sõltub neid endid ümbritsev keskkond.
Lastekaitse Liit toetab laste osalust läbi 2004. aastal loodud lapse õiguste saadikute võrgustiku, mille eesmärk on kaasata noori teemadesse ja küsimustesse, millega Liit tegeleb, pakkudes noortele võimalust jagada oma mõtteid ja ideid ning toetades tegevusi, mida saadikud soovivad ellu viia.
Lisaks korraldab Lastekaitse Liit uuringuid laste osaluskogemuste kohta.
Laste arvamus (Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud, 2022)
- Laste kaasamisel on oluline arvesse võtta tema vanust ja võimekust. 5-aastane ei ole võimeline andma sisendit samas formaadis, samadel teemadel ja samas mahus kui 15-aastane. Samuti tuleks silmas pidada, et kui lapsi mõjutada just mingit kindlat tüüpi sisendit andma, ei ole tegu enam nende kaasamise, vaid mõjutamisega.
- Laps peab andma sisendit vabatahtlikult ehk siis teda ei tohiks sundida ühelgi teemal arvamust avaldama, kui ta ise seda ei soovi.
- On väga oluline, et igasugusele laste ära kuulamisele peab järgnema kuulda võtmine ja tegutsemine. Kui seda ei järgne, on antud sisend ja lapse aeg raisatud ning tegu on youthwashinguga.
- Laps vajab tihtipeale üpriski põhjalikku selgitust selle kohta, mida temalt eeldatakse. Pea meeles, et lapsel ei ole sama kogemustepagasit nagu täiskasvanutel ning suhtle temaga vajadusel lapsesõbralikus keeles!
- Lapsed ja noored, eriti aga koolinoored, ei peaks sisendi andmiseks kulutama oma vabast ajast tundide kaupa aega. Ainuüksi kool ja kodutööd võtavad täiskasvanu päevase tööaja jagu aega. Laps teeb seda vabatahtlikult. Ära koorma teda üle ning ära pane valima unetute ööde või sisendi andmata jätmise vahel! Tuleb leida tasakaal.
- Toeta last! Ta võib olla hirmul või segaduses, kui satub esmakordselt võõrasse olukorda.
- Laps on inimene, ta ei ole kuidagi vähem väärt kui täiskasvanud!
Loe rohkem Märka Last veebiajakirjast „Kui kaasata, siis päriselt ja sisuliselt“.
Kui riik ratifitseerib konventsiooni, siis see tähendab seda, et ta sõlmib rahvusvahelise lepingu teiste konventsiooniosalistega. Nii kohustub riik konventsiooni sätteid ellu viima ja riigi valitsus peab hoolt kandma selle eest, et kõigi meie riigis elavate laste õigused oleks tagatud.
Seetõttu lasub liikmesriigil kohustus esitada iga viie aasta tagant ÜRO Lapse õiguste komiteele raport, mis kirjeldab laste õiguste olukorda konventsiooni punktidest lähtuvalt ning millele komitee annab omapoolse hinnangu ja soovitused tulevikuks.
Lisaks riigi vastustele ootab Lapse õiguste komitee lisainfot ka valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kellelt paluti ülevaadet laiemast lapse õiguste olukorrast ja murekohtadest. MTÜ Lastekaitse Liidu juhtimisel on esitanud valitsusvälised organisatsioonid oma täiendava raporti aastatel 2023, 2015, 2004.
2023. aastal koostasid esmakordselt oma aruande Lapse õiguste komiteele ka lapsed ise!
- ÜRO Lapse Õiguste Komitee lõppjäreldused Eesti viienda kuni seitsmenda perioodilise aruande kohta (inglise keeles). (2024)
- Eesti laste sõnumid ÜRO Lapse Õiguste Komiteele (eesti keeles). / (inglise keeles) / (vene keeles). (2023)
- Eesti laste raport ÜRO Lapse Õiguste Komiteele (eesti keeles). / (inglise keeles). (2023)
- MTÜ Lastekaitse Liit, ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne. Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud (eesti keeles). / (inglise keeles) (2023)
- Õiguskantsleri raport ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmisest Eesti Vabariigi viienda kuni seitsmenda perioodilise kombineeritud aruande kohta (eesti keeles)./(inglise keeles) (2023)
- Eesti Vabariigi kombineeritud aruanne viienda kuni seitsmenda perioodi kohta ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmisest (eesti keeles) / (inglise keeles) (2023)
- ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt antud teemaloend (ingl. k List of issues prior to reporting (LoIPR)) Eesti viienda kuni seitsmenda perioodilise koondaruande esitamiseks (inglise keeles). (2021)
- ÜRO Lapse Õiguste Komitee lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta (eesti keeles)./(inglise keeles) (2017)
- Riigi vastused ÜRO Lapse Õiguste Komitee täiendavatele küsimustele (inglise keeles). (2016)
- ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud. / (inglise keeles) (2015)
- Õiguskantsleri raport ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmisest Eesti Vabariigi kolmanda ja neljanda perioodilise aruande kohta (eesti keeles) /(inglise keeles) (2015)
- Eesti Vabariigi kolmas ja neljas perioodiline aruanne ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta (eesti keeles)./ (inglise keeles) (2014)
- ÜRO Lapse Õiguste Komitee lõppjäreldused Eesti esimese ja teise aruande kohta (eesti keeles)./ (Inglise keeles). (2003)
- Eesti Vabariigi esimene ja teine perioodiline aruanne ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta (inglise keeles). (2001)