Kuhu pöörduda abi saamiseks?

Teatamiskohustus: abivajav ja hädaohus olev laps

  • Abivajavast lapsest, kelle heaolu on ohustatud, tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111. (Lasteabi veebilehel on abivajavast lapsest teavitamise vorm, mis muudab lasteabile teatamise kiiremaks ja mugavamaks.)

Kes on abivajav laps?

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Vastavalt lastekaitseseaduse § 27 lg 1 ja lg 2 on kohustus abivajavast lapsest teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest.

Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele, lasteabitelefonil 116 111 või täites abivajavast lapsest teavitamise vormi lasteabi veebilehel.

  • laps, kes on hoolitsuseta (pesemata, söömata, puuduvad ilmastikule vastavad riided);
  • laps, kes on jäetud järelevalveta (nt väikelaps liigub kaubanduskeskuses ilma vanemata, laps on üksi kodus või hilja väljas);
  • laps, kes on koolis probleemidesse sattunud ja perel on keeruline temaga toime tulla;
  • erivajadusega laps, kes pole abi saanud;
  • laps, kelle käitumine on muutunud või tal on raske oma tunnetega toime tulla;
  • laps, kes on kogenud halba kohtlemist (mõnitamist, kiusamist, alandamist, löömist, tõukamist);
  • laps, kes tarvitab sõltuvusaineid;
  • laps, kelle kehal on märke vägivallast;
  • laps, kes on mõelnud suitsiidimõtted või teeb endale tahtlikult viga. (Lasteabi.ee, 2025)
  • Hädaohus olevast lapsest, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112. Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest.

Kes on hädaohus olev laps?

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist.

  • väikelaps, kes on jäetud järelevalveta;
  • laps, kes on kodust ära jooksnud;
  • laps, kes on pannud toime õigusrikkumise;
  • alaealine, kes on alkoholi- või narkojoobes;
  • laps, kes on tugevalt alatoitunud;
  • laps, kes on vägivalla ohver;
  • laps, kes on ennast tahtlikult vigastanud või kahjustanud;
  • laps, kes tahab endalt elu võtta või mõtleb sellele pidevalt. (Lasteabi.ee, 2025)

Kuhu pöörduda?

  • Mure või kõigi laste heaoluga seotud teemade puhul (sh lapse kasvatamise küsimused, vanemate lahutus, abivajav laps, hooldusõigus jm) on võimalik pöörduda Lasteabi poole telefonil 116 111, välismaalt helistades +372 600 4434. Lasteabi telefon töötab 24/7 ja helistamine on tasuta.
  • Lastekaitsealaste küsimuste korral palume pöörduda otse teie lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja* (või laste heaolu spetsialisti) poole, kelle kontaktandmed leiate lapse elukohajärgse omavalitsuse koduleheküljelt. Kasutades otsingusõnana omavalitsust, nt: Mustamäe Linnaosa Valitsus, Sotsiaalhoolekande osakond, lapse heaolu.
  • Seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks  pöörduda Lastemaja poole. Lastemaja poole võib pöörduda kas lapsevanem või laps ise, samuti lähedane või spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine. Täpsemalt: Lastemaja | Sotsiaalkindlustusamet
  • Kui lapsel on õppimise või käitumisega seotud probleemid, mis takistavad tema edukat haridusteed, saab Rajaleidjast nõu, kuidas lapse arengut ja toimetulekut toetada, õpet ja kasvatust korraldada ning milliseid tugiteenuseid laps püsivalt vajab. Täpsemalt: Rajaleidja võrgustik – Rajaleidja
  • Lahkumineku korral on lapsevanematel, kellel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (nt suhtluskord või elatis) võimalik kokkuleppeid sõlmida neutraalse vahendaja abil perelepitusteenusel. Perelepitusteenuse eesmärk ei ole endiste abikaasade või elukaaslaste isiklike suhete klaarimine või paarisuhte taastamine. Perelepitusteenuse fookuses on laps ja lapse parimatest huvidest lähtuvad otsused ja vanematevahelised kokkulepped. Perelepitusse ei sobi aga juhtumid, kus osapooled ei ole võrdsel positsioonil näiteks vägivalla tõttu. Riiklik perelepitusteenus, mida pakub Sotsiaalkindlustusamet, on lapsevanematele tasuta.

Riiklik perelepitusteenus. Video: Sotsiaalkindlustusamet, s.a.

Lisaks riiklikule perelepitusteenusele, mida osutab Sotsiaalkindlustusamet, tegutseb Eesti Lepitajate Ühing, kus on kutselised perelepitajad, kes on üle 20 aasta tegelenud peresuhetest tulenevate probleemide lahendamisega. Lisaks ühingule tegutsevad eraldiseisvalt Eesti Lepitajate Ühing, mis ühendab nii riiklikku perelepitusteenust kui ka perelepitusteenust laiemalt osutavaid perelepitajaid ja Lepituse Instituut MTÜ, kelle missiooniks on lepituse arendamine Eestis.

Kui vanemad perelepitusteenusel, lastekaitsetöötaja toel või mõnel muul viisil kas ei saa või soovi laste elukorraldust puudutavaid kokkuleppeid sõlmida, on võimalik pöörduda kohtusse. Täpsemalt: kohus.ee

Lastekaitse Liit pakub koostöös Eesti Advokatuuriga esmast tasuta õigusnõustamist telefoni teel. Loe rohkem: Hea nõu lastega peredele.

Hea teada!

Nõuandeid ja toetavat lugemist:

Lastekaitsetöö ja järelevalve

Lastekaitsetöö ja järelevalve

  • Lastekaitseseadusest tulenevalt on riiklikku järelevalve kohustus kohalikul omavalitsusel, kes peab ühtlasi veenduma, et ametnikud on oma töös lapse huvidest lähtunud. Kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet Lastekaitseseadusest tulenevalt: lapse huvidest lähtumise (§-s 21), last kasvatava isiku ja lapsega töötava isiku kohustuste (§-s 22), alaealise avalikus kohas viibimise (§ 23 lõikes 1), lapse väärkohtlemise keelu ning abivajavast ja hädaohus olevast lapsest teatamise (§-des 24, 27 ja 31) kohta sätestatud nõuete täitmise üle. (LasteKS, § 38 lg5)
  • Sotsiaalkindlustusamet teostab riiklikku järelevalvet Lastekaitseseadusest tulenevalt: näiteks lastekaitsetöötajale esitatud nõuete, lapse huvidest lähtumise (§-des 19–21), § 22 lõigetes 2–4, § 24 lõikes 3, lapse abivajaduse hindamise, hädaohus oleva ja abivajava lapse kohta (§-des 27 ja 28, § 29 lõigetes 2–5, §-s 31, § 32 lõigetes 1–4 ja lõike 5 punktides 1 ja 2) ning §-des 33, 34, 36 ja 37 sätestatud nõuete täitmise üle. (LasteKS, § 38 lg2)
  • Haldusjärelevalvet teostab Lastekaitseseadusest tulenevalt kohaliku omavalitsuse üksuse kohta sätestatud nõuete (§-s 17), §-s 28, § 32 lõikes 3 ja lõike 5 punktis 2, § 33 lõigetes 1 ja 4 ning kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja kohta sätestatud nõuete (§-s 34 ) täitmise üle Sotsiaalkindlustusamet. (LasteKS, § 38 lg6)
  • Avaliku võimu ja ametnike omavoli eest kaitseb inimest Õiguskantsler. Põhiõiguste kaitse ehk ombudsmani menetluse korral kontrollib õiguskantsler, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks oma tegevuses ja inimesega suhtlemisel inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava. Täpsemalt: Põhiõiguste kaitse | Õiguskantsler (oiguskantsler.ee)