Arvamus taastava õiguse kontseptsioonile
23. augustil 2021 esitas MTÜ Lastekaitse Liit Justiitsministeeriumile arvamuse taastava õiguse kontseptsioonile.MTÜ Lastekaitse Liit avaldab heameelt, et Justiitsministeerium on jõudnud taastava õiguse kontseptsiooni loomiseni, mille eesmärk on toetada taastava õiguse kasutuselevõttu ja rakendamist erinevates poliitikavaldkondades.
Lastekaitse Liit, lähtudes igapäevaselt ÜRO Lapse õiguste konventsioonist ja selle neljast üldpõhimõttest, on alati toetanud lapsi ja noori kaasavate ennetuslike meetmete rakendamist, sealhulgas taastava õiguse põhimõtete juurutamist Eestis. Lastekaitse Liit andis muuhulgas 2017 aasta novembris välja veebikirja Märka Last erinumbri „Alaealiste õigusrikkujate süsteemi muudatustest“ ning korraldas reformi toetamiseks vastavasisulise rahvusvahelise konverentsi „Kuidas elad, Eestimaa laps? Koostöös lapse heaks“. Erinumbri ja konverentsi fookus oli taastava õiguse lähenemise ning rahvusvaheliste praktikate tutvustamisel. Sarnaselt aastale 2017, rõhutab Lastekaitse Liit ka täna, et oluline on käitumisprobleemidega laste varane märkamine ning spetsialistide hea koostöö nende abistamisel. Spetsialistide vahelisest koostööst veelgi tähtsam ja samas veelgi keerulisem on hea koostöö laste endi ja nende peredega. Väljakutseks on jätkuvalt, kuidas luua vahetu ja usaldusväärne kontakt lapsega ja leida üles just see info, mis on vajalik olukorrast täieliku pildi saamiseks ja muutuste elluviimiseks.
Alates 2018. aastast kehtib alaealiste erikohtlemise põhimõte, mis sätestab, et alaealiste puhul tuleb kasutada ennekõike kasvatuslikke vahendeid, sekkumine valitakse lapse vajadustest ja riskidest lähtuvalt ning reageerimine peab olema proportsionaalne. Oluline on, et noor võtaks vastutuse oma tegude eest ja peamine eesmärk on ära hoida järgmisi õigusrikkumisi. Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030 on oluliseks tegevussuunaks suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust lahendada väiksemaid korrarikkumisi ning vältida sündmuste kordumist ja taastada tavapärane olukord, tõhustades koostööd seotud organisatsioonide vahel. Lastekaitse Liit on korduvalt oma pöördumistes rõhutanud risikäitumise ja õigusrikkumiste ennetamist asjatundliku võrgustikutöö kaasabil. Vägivallaennetust on vaja arendada terviklikult, süsteemselt ja valdkondadeüleselt, et see võimaldaks pakkuda inimestele nende vajadusest lähtuvaid, õigeaegseid ja sujuvalt toimivaid teenuseid.
Aastal 2018 muutus alaealiste toime pandud süütegude menetlemise ja lahendamise tava. Kehtetuks tunnistati senine alaealiste mõjutusvahendite seadus, mis reguleeris ka alaealiste komisjonide tööd. Muudatused panid alaealiste mõjutamiseks varasemast olulisema vastutuse kohalikule omavalitsusele ja politseile. Olulisele kohale tõusis ka haridusasutuste roll laste ja noorte õigusrikkumiste teele sattumise ennetuses. Seega oleks oluline, et ka haridusasutused tuginedes taastva õiguse põhimõtetele ja tõenduspõhisusele, annaksid noortele turvalise, salliva ja toetava õpikeskkonna.
Edukas sekkumine peab olema süsteemne ja järjepidev. Ühekordseid ja karistuslikke mõjutusvahendeid ei peeta alaealiste puhul tulemuslikuks. Lastel ja noortega töötavatel asutustel ei ole aga tänaseni piisavalt välja kujunenud ühtseid põhimõtteid ega laialt kasutatavaid alternatiive, mis võimaldaksid reageerida õigusrikkumistele ja konfliktidele kasvatuslikult ning edasist riskikäitumist ennetavalt. Samuti tuleb tõdeda, et jätkuvalt puuduvad kohalikul tasandil süsteemselt toimivad sotsiaalprogrammid noorte mõjutamiseks ning suunamiseks. Liit rõhutab, et noorte riskikäitumise vähendamiseks tuleb arendada noorte sotsiaalseid oskusi, vägivallavabu konfliktilahendamise oskusi ja parendada laste ja vanemate omavahelisi suhteid.
Kuigi taastava õiguse rahvusvaheline praktika näitab häid tulemusi erinevate juhtumite lahendamisel, ei ole Eestis taastava õiguse mõiste ega põhimõtted laste ja noortega töötavate spetsialistidele veel ühtselt arusaadavad. Samuti puudub mh paljudes relevantsetes asutustes teadlikkus ja pädevus taastava õiguse meetodite osas, mida igapäevatöös kasutada. Probleemiks on ka see, et jätkuvalt ei ole piisavalt infomaterjale taastava õiguse kohta.
Liit juhib oma arvamuses tähelepanu, et lisaks teadlikkuse tõstmisele spetsialistide hulgas ja ühiskonnas tervikuna, oleks oluline toetada ka taasatava õiguse lähenemisel baseeruvaid kogukondi (sh omavalitsusi), samuti juurutada TÕ põhimõtteid kinnistes asutustes, sh kinnistes lasteasutustes ja Viru Vangla noorteosakonnas.
Liit rõhutab oma arvamuses, et taastava õiguse lähenemise juurdumise võtmeks on ka võrgustik ja efektiivne koostöö. Võrgustiku eesmärk on olla probleemi lahendamisel ühes infoväljas, et leida lapsele ja ka tema perele ühiselt kõige parem ja kiirem viis probleemi lahendamiseks.
Taastava õiguse eesmärk on, et selle rakendamisest võidaksid kõik. Taastava õiguse ideoloogia ja meetodite levimine Eestis kriminaalpoliitika prioriteet aastani 2030. Liit on seisukohal, et mainitud esmärkide saavutamiseks on vaja kompleksset lähenemist, mistõttu on vaja taastava õiguse lähenemist laiemalt propageerida, tagada rahastus ja järjepidev rakendus.Loe lisaks: