November on iga-aastaselt lapse õiguste kuu. Ühtlasi on tänavune november aeg, mil kaks Eestimaa väikestele ja suurtele tuttavat karu, ajatu Karu Aabitsa Mõmmi ja “Kiusamisest vabaks!” Sõber Karu, käpad kokku panevad. Nimelt on lavale tulemas lasteetendus “Mõmmi ja sõbrad”, kus Lastekaitse Liit on ettevõtmisse kaasatud kui lapse õigusi ning turvalist ja rõõmsat lapsepõlve esindav koostööpartner.

“See oli pool sajandit tagasi, kui Heljo Mänd kirjutas „Mõmmi ja Aabitsa” ning Mõmmi ja tema sõbrad televisioonis üles astusid. Nüüd on vanad sõbrad tagasi, seekord teatrilaval,” ütles lavastaja Ivo Eensalu.

Etendus toob lavale teleekraani kaudu mitme põlvkonna lastele tuntuks saanud kostüümid, tegelased ja isegi samad näitlejad. Selle kõige valguses pakub teatritükk täiskasvanutele tuttavlikku äratundmisrõõmu ning lastele lusti ja avastamist.

“Kui räägime väärtustest, sõprusest ja erinevate põlvkondade ühisosast, on meie kultuuriruumist keeruline leida siduvamat ja positiivsemat sümbolit, kui seda on Mõmmi,” kirjeldas Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala. “Ühtlasi loob kindlasti olulist lisaväärtust asjaolu, et kogu selle ettevõtmise taga on korraldajana tänavu juba 25. ilmumisaastat tähistav Eesti armastatuim pereajakiri “Pere ja Kodu”, lisas ta. 

Tule koos Sõber Karuga teatrisse

Üks kooliaasta on Karu-Katil ja Karu-Matil, Rebase-Reinul, Jänku–Jutal, Hundi-Uugul ja Hundi-Uudul läbi saanud ning Mõmmi koos Mõmmi-Beebiga on kõik tähed tänu neile kenasti selgeks saanud. 

Pealegi saab Mõmmi seitsmeseks ja läheb sügisel kooli. Nii tähtsate sündmuste pidulikuks tähistamiseks korraldab Rebase-Rein Mõmmi isale ja emale väikese kontserdi, mida lausa peab kuulma. 
Lavastuses teevad kaasa Mõmmi tegelastena tuntuks saanud armastatud näitlejad – Ivo Eensalu, Katrin Karisma, Raivo Rüütel,  Ene Järvis, Külli Reinumägi, Tõnis Rätsep, Tõnu Saar, Paul Laasik ja teised.

Plakatil ilutsev üleskutse “Tule koos Sõber Karuga teatrisse!” on mõeldud ennekõike selleks, et “Mõmmi ja sõbrad” etendusel oleks sõpru võimalikult palju. Olgu kaasas kas perekonnaliige või Sõber Karu, peaasi, et igaühel oleks mõnus ja turvaline olla.

November – Lapse õiguste kuu

Seekordne lapse õiguste kuu kannab juhtmõtet “Lapse õigus olla tema ise”. Ühtlasi täitub tänavu 30 aastat ÜRO lapse õiguse konventsiooni vastuvõtmisest. Sellega seoses on Lastekaitse Liidul plaanis erinevad sündmused, kus oluliseks osaks 1.-10. novembril Kaja Kultuurikeskuses “Mõmmi ja sõbrad” 14 etenduse juures esindatud olemine. 

“Ühelt poolt räägime Sõber Karust kui sümbolist ja helget meeleolu loovast maskotist, kuid igas tegevuses on ennekõike oluline sisu, milleks on Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks!” põhiväärtused: sallivus, hoolivus, austus ja julgus,” tõi esile programmi koordinaator Marie Tammsaar ning lisas, et lastele ja vanematele tuttavate turvaliste tegelaste abil selgitatakse heade suhete olulisust ja näidatakse võimalusi, kuidas käituda hea kaaslasena, olgu tegu oma lapsega või teatris pinginaabriga.
 
Lapse õiguste kuu kulminatsiooniks on 20. novembril toimuv Lastekaitse Liidu aastakonverents, mis keskendub ühele teravamale probleemile praeguses Eesti ühiskonnas – kiusamisele. Traditsiooniline lapse õiguste kuuga seotud loovkonkurss kannab sel aastal pealkirja „Õigus olla mina ise“.

Nii lapse õiguste kuu tunnuslause kui konkursi pealkirja valik lähtuvad usust, et laps, kes saab kasvada üles tema võimeid ja huvisid toetavas maailmas, on kaitstud ka kiusamise eest. Konkursi eesmärgiks on saada teada, millised meie lapsed olla ja kuidas elada soovivad. Parima sõnumiga plakatid leiavad 2020. aastal oma koha linnaruumis.

“Mõmmi ja sõbrad” lasteetenduse lisainfo ja piletid Piletilevist
Sooduskood, mis annab -20%:  mõmmi
Rohkem informatsiooni piletite ja gruppide kohta: lavastus@perejakodu.ee 

Fotod: Martin Dremljuga

MTÜ Lastekaitse Liit on vabaühendus, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele Eestis. Lastekaitse Liidu põhimõtete ja tegevustega saab tutvuda www.lastekaitseliit.ee.

MTÜ Lastekaitse Liit (www.lastekaitseliit.ee) on vanim ja mõjukaim valdkondlik katusorganisatsioon, mis aitab tagada lapse õigusi ja kujundada lapsesõbralikku ühiskonda programmide, projektide ja eestkostetöö kaudu. Liit tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liidule kuuluvad ka Remniku ning Pivarootsi õppe- ja puhkekeskused.

MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige vastutab organisatsiooni igapäevatöö ja strateegilise juhtimise eest. Tema ülesanded tulenevad liidu põhikirjast, strateegiast, vanematekogu otsustest ja õigusaktidest.

Nõuded kandidaadile:

• magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase (soovitavad valdkonnad on haridus, õigusteadus, majandus või sotsiaalteadused);
• teadmised ja oskused juhtimise valdkonnas, sh organisatsiooni arengu, personali ja eelarve juhtimises;
• kogemus projekte plaanida ja ellu viia;
• väga hea suhtlemis- ja esinemisoskus;
• iseseisvus, algatusvõime, koostöövalmidus, otsustus- ja vastutusvõime, kohusetundlikkus ja täpsus;
• väga hea suuline ja kirjalik väljendusoskus eesti keeles;
• hea suuline vene ja inglise keele oskus;
•  tööks vajalikud arvutioskused;
• positiivne ellusuhtumine ja pingetaluvus.

Kasuks tulevad

• töökogemus mittetulundussektoris;
• rahvusvahelise ametisuhtluse kogemus;
• eelnev kogemus lastekaitse valdkonnas;
• B-kategooria juhiload.

Omalt poolt pakume:

• sõbralikku ja arengule suunatud meeskonda;
• eneseteostus- ja arenguvõimalusi Eesti mõjukamas valdkondlikus organisatsioonis;
• võimalust teha koostööd Eesti ja rahvusvaheliste tippekspertidega;
• mitmekesist, väljakutseid pakkuvat ja huvitavat tööd.

Kandidaadil palume esitada:

• avaldus koos palgasooviga;
• elulookirjeldus;
• motivatsioonikiri;
• kaks soovituskirja (neist vähemalt üks tööalane)
• haridust tõendava dokumendi koopia.

Teise vooru jõudnud kandidaadid kutsume vestlusele.

Ootame dokumente hiljemalt 15.08.2016 MTÜ Lastekaitse Liit aadressile Endla 6-18, Tallinn 10142 või digiallkirjaga e-postile liit@lastekaitseliit.ee

Vaata pakkumist ka CV-online’st. 

Seoses puhkuste perioodiga alustab MTÜ Lastekaitse Liit büroo taas täisvõimsusel tööd augustis.

Registreerimine tasuta nõustamistele algab augusti teisest nädalast.

Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist.

Ilusat suve soovides! MTÜ Lastekaitse Liit

26.-27. augustil toimus Pivarootsis lapse õiguste saadikute suvekool, mis tõi kokku lapse õiguste huvilised noored üle-eesti. Tänavuse suvekooli keskmes oli meelerahu säilitamine, mille juures olid olulisel kohal lapse õigused ja noorte osalus. Suvekool pakkus noortele vanuses 13-17 aastat võimalust võtta enne kooli algust hoog maha ning otsida üheskoos teiste noortega lahendusi, et noorte kaasatust edendada.

Esimesel päeval toimunud töötoas, mida juhendas Kai-Melli Kapten, õpiti, kuidas enda mälu treenida, seoseid luua ning uut materjali paremini omandada. „Loeng andis mitmeid uusi nippe, kuidas asju lihtsamini meelde jätta kui lihtsalt tuupimine,“ kirjeldas laagris osalenud Saara. Järgnevalt rääkisid lapse õigustest ja huvikaitsest, suunasid noori arutelule ning viisid läbi grupitöö noorte jaoks olulistel teemadel Lastekaitse Liidu huvikaitse juht Helen Saarnik ja projekti „Targalt Internetis“ teavitustöö koordinaator Kerli Valner. Osalejate hulgas kerkisid esile kitsaskohad vaimse tervise ja haridusvaldkonnas. Näiteks pani noori muretsema asjaolu, et koolides puudub õpetus ja tugi, mis aitaks noortel ellu astuda ja igapäevaste väljakutsetega toime tulla. Lisaks märgiti, et hinnetel on liiga suur mõju võrreldes pingutustasemega ning probleemide puhul ei võeta õpilasi sageli tõsiselt ega nende arvamust arvesse. Väljakutsena mainiti psühholoogilise abi saamise keerukust või mure, et koolipsühholoogi juures käimised ei jää noorte arvates anonüümseks ning seetõttu kannatab usaldus spetsialisti suunal. Võimaliku lahendusena pakuti ühe noorterühma poolt välja, et psühholoogi vastuvõtt tuleks koolis muuta kohustuslikuks – sellisel juhul kaoksid hinnangud ja halvustav suhtumine psühholoogilise abi osas. Lisaks saavad seeläbi noored, kes ei julge iseseisvalt abi küsima minna, võimaluse anonüümselt oma muresid jagada. Ettepanek ja mõtteavaldus pälvis ka teiste rühmade heakskiidu ning toetuse.Esimese päeva lõpul kohtusid noored sotsiaalpedagoogi Pille Kriisaga, kes pakkus noortele vaheldust ja võimalust läbi loominguliste tegevuste puudutada olulisi teemasid. „Ei ole võimalik teha midagi kui me ei ole ennast meelestanud vähemalt üritama“, kirjeldas üks noor töötoas tema jaoks oluliseks saanud mõtet. Töötuba pani noori pärast praktilisi kogemusi mõtlema, kui palju kahjulikku mõju võib avaldada noore heaolule näiteks eeldamine ja sildistamine. Õhtu lõppes rõõmsate ühistegevuste, mängude ning aruteludega.

Teise päeva fookuses oli lapse õiguste saadikute võrgustiku arendamine ja eesmärgistamine. Arutelud ja grupitööd võtsid eest vedada Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud ise, kes koostöös uute laagris osalevate ja lapse õiguste huviliste noortega mõlgutasid mõtteid jätkusuutlikuma kontseptsiooni loomise üle. Võrgustiku paremaks toimimiseks pakuti välja näiteks juhatuse loomine, meediatiimi moodustamine ja kindlama struktuuri loomine. „Oli niivõrd tore näha ja kuulda noorte endi nägemust, ideid ning ettepanekuid, mis saavad kindlasti aluseks edaspidises arendusprotsessis,“ kirjeldas lastekaitse liidu kommunikatsioonijuht Eliise Tiidussalu, kes koostöös saadikute eestvedaja Mia-Ly Läänesaarega jätkavad lapse õiguste saadikute võrgustiku arendamist ja laiendamist.

Lapse õiguste saadikute suvekool viidi ellu Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks!“ raames.

Loe rohkem:

Lapse õiguste saadikud

Kandideerimine lapse õiguste saadikuks

Täna algab Ida-Virumaal kahepäevane lastekaitsetöötajate suvekool „Samal poolel – lapse poolel“, mis toob juba viiendat aastat järjest kokku enam kui sada lastekaitsetööga seotud spetsialisti üle Eesti – tänavu on registreerunuid enam kui 140. Seekordse suvekooli töötubade ja loengute fookuses on nii igapäevatööd puudutavad olulised teemakäsitlused, mille hulgas näiteks koostöö lapsevanemaga, kes kahjustab last, lähisuhtevägivald kui ka lastekaitsetöötaja enesehoid, et taastada oma sisemine tasakaal. Lastekaitsetöötajate suvekooli eesmärk on tunnustada ja väärtustada lastekaitsetöötajaid ning pakkuda neile täiendõppevõimalust mitteformaalses keskkonnas.

Suvekooli avasessioonil teevad ülevaate lastekaitse valdkonna tegevussuundadest Sotsiaalministeeriumi esindajad Helen Jõks ja Helen Alton. Osalejatele edastas oma tervitussõnad Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna juhataja Ebeli Berkman, kes rõhutas praeguste keeruliste aegade valguses just koostöö olulisust: „Keerulistel aegadel on kõige tähtsam alati kokku hoidmine, üheskoos toimetamine, koostöö ja toetus, mida meie teineteisele saame pakkuda“. Ühtlasi avaldas Berkman tänulikkust lastekaitsetöötajatele, kellelt on tulnud Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnale väga väärtuslikku sisendit, mis aitab tõhustada nii koostööd Sotsiaalkindustusametiga kui ka olla teineteisele edaspidi veelgi rohkem abiks. „Alati on lastekaitsetöötajad meie parimad ja suurimad partnerid, aitäh selle eest!“ lõpetas ta sõnavõtu.

Lastekaitsetöötaja kui asjatundlik abistaja

Iga lastekaitsetöötaja seisab selle eest, et kohalikus omavalitsuses saaksid lapsed ja pered asjatundlikku abi. Küll aga mõjutab lastekaitsetöötaja suutlikkust pidev töökoormuse kasv. Lastekaitsealaste juhtumite arv on viimaste aastate jooksul näinud tõusulaineid ning spetsialistide töökoormus suurenenud. Erinevad kriisid ja pidevad muutused on nõudnud spetsialistidelt meeletult pingutusi, ületunde ja paindlikkust, et ootamatutes oludes toime tulla ning pidevalt uute oludega kohaneda. Erinevatest uuringutest on selgunud, et lastekaitsetöötajate hinnangul soodustavad nende läbipõlemist ülekoormatus ja tööülesannete hägusad piirid, emotsionaalne kurnatus, negatiivne meediakuvand, ületunnitöö, puudulikud tugiteenused, vähene toetus töökohas, klientide negatiivne suhtumine, ebakindel tööõhkkond, paberitöö rohkus ning madal töötasu.

Tänavu rõhutas Lastekaitse liidu juhataja Varje Ojala oma kõnes, et tänavu kui maailm on laste jaoks ebastabiilne, konfliktne ja turvatunde puudumist on niivõrd palju, siis on eriti tähtis, et igal lapsel oleks kodus turvaline. “Ja kui vanemad ei suuda iseseisvalt turvalist keskkonda tagada, siis tihti on just lastekaitsetöötaja pere esmane koostööpartner, kes võrgustiku ja perega koostöös peaks lapse jaoks turvalise keskkonna suutma taasluua“ jätkas Ojala alustatud mõtet. Ühtlasi rõhutas ta: “Selleks, et lastekaitsetöötaja saaks aidata ja laste heaolu eest igas olukorras seista, peab tagatud olema ka tema enda heaolu, mis sõltub muuhulgas nii töökorraldusest ja -keskkonnast, väärilisest tasust, toetavatest tegevustest kui ka turvalisusest.” Just seetõttu on Lastekaitse liit jätkuvalt tegutsemas selle nimel, et lastekaitsetöötajaid ja nende heaolu selles vastutusrikkas ametis toetada.

Ekspertidest koolitajad

Lastekaitse liidu koordinaatori ja suvekooli peakorraldaja Anneli Valneri sõnul on suvekooli programm mitmekülgne ning selle eesmärk on pakkuda igaühele toetust – olgu see ühtekuuluvustunne, erialased teadmised või enesehoidu toetavad tegevused. „Meie soov on igati toetada ja aidata lastekaitsetööd tegevaid spetsialiste ja seda eriti just rasketel aegadel,“ kirjeldas Valner. Just seetõttu on ka tänavuse suvekooli üldloengute ja töötubade läbiviijate seas mitmeid eriilmelisi oma ala eksperte.

Teiste hulgas viivad töötubasid läbi näiteks Viljandi Haigla Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonna kliiniline psühholoog ja pereterapeut Heddi-Liis Laurits, MTÜ Vaikuseminutid koolitaja ja psühholoog Helena Väljaste ja meeskonna- ning juhtimiskoolitaja Andero Teras. Viimane neist on oma loengu nimetanud lühikoolituseks ning kirjeldanud seda järgnevalt: Koolitusel vaatame sisse kaasaegsesse ja rakenduslikku neuro- ja üldpsühholoogiasse, mis aitab hästi selgitada psüühika põhilisi tööprintsiipe. Olulisim neist ehk on, kuidas hoida oma aju tervist, kui tööalased konfliktid, erimeelsused ja ülekoormus ei ole alati juhitav. Lühikoolitusel otsime selgitusi inimese erinevatele käitumis- ja mõtlemismotiividele, et osata teha vahet, kunas võtta erimeelsuste lahendamisel kasutusele oskused konflikti- ja suhtlemispsühholoogiast ning kunas suunata rohkem energiat hoopis iseenda vaimse paindlikkuse ja emotsionaalse stabiilsuse arendamisesse.

Lähisuhtevägivallast ja sellest, mida lastekaitsetöötaja teemast teadma peaks, tuleb suvekooli rääkima Anne Haller, kes on hariduselt jurist ja lähisuhtevägivallaga valdkonnas töötanud juba alates aastast 2018. Praktilisi töötubasid tulevad suvekooli läbi viima ka mitmed Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid. Kriisihooldusperede temaatikat avavad Sotsiaalkindlustusameti kriisi- ja erihooldusperede peaspetsialist Agnes Kulmar ja teavituse peaapetsialist Silja Kessler. Lasteabi teadete edastamisest kohalikule omavalitsusele kutsuvad lastekaitsetöötajaid kaasa mõtlema Sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuse juh Kai Hallik ja lasteabi teenuse juhtivspetsialist Marilin Küünarpuu. Praktilist töötuba lastekaitsetöötajate põhilisest töövahendist – STAR programmist viivad läbi Elerin Piiroja lasteabi tiimist, Marie Vildersen, Kristina Laul, Maarja Kähr ja Jane Koppel nõustamisteenuste talitusest. Kahjustava seksuaalkäitumisega lastest lastemajateenusel ja erinevatest hindamisvahenditest tuleb lastekaitsetöötajatele rääkima Sotsiaalkindlustusameti Lastemaja juhtivspetsialist Lilia Tkatš.

Erialaste töötubade kõrval on suvekooli osalejatel võimalus kaasa lüüa töötoas, kus õpitakse oma enda akusid laetuna hoidma, leevendada stressi läbi vibroakustilise heliteraapia Anne Tipner-Torni juhendamisel või osa võtta näiteks hoogsast trummi töötoast, mida juhendab muusik Rauno Vaher.

Suvekooli korraldab MTÜ Lastekaitse Liit ja koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga. Suvekool viiakse ellu Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks!“ raames.

Tänavusel Arvamusvestivalil arutlesid Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik Mia-Ly Läänesaar ja Targalt Internetis teavitustöö juht Kerli Valner tuleviku põlvkonna alal Andmekaitse Inspektsiooni korraldatud arutelul laste privaatsuse üle internetis. 

Arutelus “Lapse privaatsus kui vanema tahe” teadvustati üheskoos Õiguskantsleri Kantselei Laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru ja advokaadi Helen Häälega laste privaatsusega seotud probleeme ja kitsaskohti. Arutelu “Lapse privaatsus kui vanema tahe” juhtis asutuse koostöö valdkonna juht Maarja Kirss. 

Ühiselt leiti, et laste andmeid peab kaitsma erilise hoolega ning just lapsevanemad on need, kes peaksid tagama enda lapse õiguste kaitse ja otsused laste parimates huvides.
Kas ja kuidas on võimalik sellises olukorras arvestada alaealise tahet? Eksperdid leidsid, et lapse tahte saab välja selgitada teda kuulates ning temaga privaatsuse ja andmete jagamise teemat arutades. Oluline on lapsega arutada ja teha kokkulepped, mida, kellega ja kus jagada, leidsid arutlejad. Lisaks toodi esile, et enne internetis pildi avaldamist tuleb küsida nõusolekut fotol olevalt inimeselt. “Lapsevanemad võiksid küsida enne oma lapsest pildi või video avaldamist selleks temalt nõusolekut, jagas Kerli Valner, ning rõhutas seejuures: “Kui laps soovib lapsevanemast pildi üles panna, siis sooviks ju lapsevanem sellest samuti teadlik olla ning selleks enne nõusoleku anda”. Lisaks selgitasid arutlejad, et kui lapsevanem kasutab digiseadmetes vanemliku kontrolli tööriistu (inglise keeles parental controls) või näiteks positsioneerimist võimaldavaid seadmeid ja rakendusi, siis tuleks  sellest  informeerida ka last. “Usalduslik suhe lapse ja lapsevanema vahel on väga oluline,” rõhutas Valner ning selgitas, et juhul kui  peres on usaldus ning mainitud teemadel arutatakse, siis julgeb laps ka küsimuste või murede korral lapsevanema poole pöörduda. “Mida vanemaks saab laps, seda rohkem vastutust ja vabadust võiks talle pakkuda,” põhjendas ta.

Tänases andmerikkas maailmas on privaatsuse küsimused järjest olulisemad ning valdkonna eksperdid olid arvamusel, et temaatiliste aruteludega tuleb kindlasti jätkata. Arutelul, mis oli suunatud nii noortele, lastevanematele kui ka kõigile teistele, kellele laste õiguste kaitsmine südamelähedane on, oli hoolimata tugevatest vihmahoogudest kuulamas paarkümmend aktiivselt kaasa mõtlevat täiskasvanut.

• Nõu ja abi saavad nii lapsed kui ka vanemad Lasteabilt (www.lasteabi.ee, telefonil 116 111) ja Andmekaitse Inspektsiooni nõuandetelefonilt 56202341.
• Temaatilist infot ja näiteks sotsiaalmeedia privaatsussätete seadmise juhised leiab veebilehelt www.targaltinternetis.ee.

26.-27. augustil toimub Pivarootsis Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute suvekool. Tänavune laager keskendub noorte meelerahu säilitamisele ning loomulikult on laagri keskmes lapse õigused ja noorte osalus. 

Suvekool pakub noortele vanuses 13-17 aastat võimalust võtta enne kooli algust hoog maha ning keskenduda koos teiste noortega eelkõige enda meelerahule. Suvekoolis saavad osalejad erinevates töötubades õppida, kuidas endale ja end ümbritsevale erinevatest perspektiividest läheneda ja kuidas enda mälu treenida. Lisaks toimuvad noorte osaluse teemalised arutelud, kus koos noortega otsitakse lahendusi, et noorte kaasatust Eestis edendada. 

Suvekoolis on tagatud toitlustus ja osalemine on noortele tasuta.

Hea noor!

Laagri kohtade arv on piiratud, mistõttu täida kandideerimisvorm esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 21.08.2024 siin või allpool veebilehel.

Lapse õiguste saadikute suvekool viiakse ellu Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks!“ raames.

Loe rohkem varasemate suvekoolide kohta:

• 2023. aastal toimunud lapse õiguste saadikute ja Lasteabi suvekool “Hakuna matata – ära muretse!”
• 2021. aastal toimunud viiepäevase suvekooli info, ideed ja inspiratsioon ning mõtlemapanevad kogemuslood.

JTNDaWZyYW1lJTIwc3R5bGUlM0QlMjJwb3NpdGlvbiUzQSUyMGJsb2NrJTNCJTIwd2lkdGglM0ElMjAxMDAlMjUlM0IlMjBoZWlnaHQlM0ElMjAxODQwcHglM0IlMjIlMjBzcmMlM0QlMjJodHRwcyUzQSUyRiUyRmZvcm1zLmdsZSUyRmJEOVZhd3V1SlhaNm0yNzI2JTIyJTIwZnJhbWVib3JkZXIlM0QlMjIwJTIyJTIwYWxsb3dmdWxsc2NyZWVuJTNEJTIyYWxsb3dmdWxsc2NyZWVuJTIyJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFJTNDc3BhbiUyMGRhdGEtbWNlLXR5cGUlM0QlMjJib29rbWFyayUyMiUyMHN0eWxlJTNEJTIyZGlzcGxheSUzQSUyMGlubGluZS1ibG9jayUzQiUyMHdpZHRoJTNBJTIwMHB4JTNCJTIwb3ZlcmZsb3clM0ElMjBoaWRkZW4lM0IlMjBsaW5lLWhlaWdodCUzQSUyMDAlM0IlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMm1jZV9TRUxSRVNfc3RhcnQlMjIlM0UlRUYlQkIlQkYlM0MlMkZzcGFuJTNFTGFhZGltaW5lJUUyJTgwJUE2JTNDJTJGaWZyYW1lJTNFKes on lapse õiguste saadik?

Lapse õiguste saadik on alla 18-aastane laps või noor, kes esindab iseenda ja teiste enda piirkonna alaealiste arvamust, mida aitab võimendada üle-eestiline saadikute võrgustik.

Mis on lapse õiguste saadikute võrgustiku eesmärgid?

• Laste ja noorte hääle võimendamine erinevatel teemadel;
• üle-eestiline piirkondlik kaetus arvamuste esindamiseks (kohalikult tasandilt riiklikule ja vastupidi);
• lapse õiguste konventsiooni praktiline rakendamine ja süstematiseerimine.

Kuidas saada lapse õiguste saadikuks?

1. Tutvu esmane informatsiooniga lapse õiguste alustest ja täida kandideerimisavaldus;
2. osale vestlusel lapse õiguste saadikute koordinaatori ja ühe saadikuga;
3. tee ära loovülesanne ja oota vastust – peagi võid sina saada järgmiseks lapse õiguste saadikuks!

Juulikuu alguses toimus Maltal Eurochildi eestvedamisel ja koostöös Malta Heaolu Fondiga Eurochild’i noortekogu vahetuskohtumine ja konverents, kus osales Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik Elisabet Kruusmets. Kohtumine tõi Maltal kokku nii senised noortekogu liikmed, kelle volitused Eurochild’i noortekogus on lõppemas, kui ka tulevasse koosseisu kuuluvad noored.

 *Eurochildi noortekogu on valitud rühm noori, keda toetavad Eurochild’i liikmed eri Euroopa riikidest. Neil on nõuandlik roll Eurochildi mitmetes tegevustes ja otsustes.

Maltal toimunud kohtumisel said noored üksteisega tuttavaks, vahetasid kogemusi ning senised esindajad kogesid tähendusrikast lõppu ja uued esindajad inspireerivat algust. Kolme päeva jooksul osales endine esindajate rühm istungitel, mille keskmes oli noorte endi tagasiside ja hinnangud nende kaheaastasele tööle. Aruteludel oli noortel võimalus jagada teadmisi, tõsta esile seniseid saavutusi ning tugevdada kahe aasta jooksul loodud sõprussidemeid. Samal ajal alustasid uued liikmed kaheaastast teekonda Eurochildi noortekogus, tutvudes nii teineteise kui ka Eurochildi missiooni ja tulevikuplaanidega, mis aitas kaasa olulise rolli mõistmisele laste hääle esindajatena.

Üks kohtumise tipphetkedest oli koostöö sessioon, kus Eurochildi noortekogu töötas üheskoos välja lastesõbraliku versiooni “VOICE” projekti raportist. Loominguliselt võtsid noored kanda laste esindajate rolli ja tagasid seeläbi, et oluline teave internetiturvalisuse kohta oleks kättesaadav kõigile lastele. Lisaks osalesid liikmed sisukates mõttevahetustes. Endine noortekogu koosseis jagas seni omandatud teadmisi laste osalemise kohta uute liikmetega. Noortekogu vahetuskohtumine lõppes laste osalemise teemalise töötoaga Eurochildi liikmete konverentsil.Eestit on Eurochild’i noortekogus alates 2022. aastast esindanud Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik Elisabet Kruusmets, kelle sõnul on ta kahe aasta jooksul Eurochild’i noortekogusse kuuludes õppinud palju erinevate kultuuride ja lapse õiguste kohta ning arendanud avaliku esinemise oskust. Elisabet kõneles Maltal toimunud konverentsil, et kõige olulisem on tema jaoks olnud uued sõbrad ja inimesed, kellega ta on kahe aasta jooksul kohtunud ning võimalus jagada nii enda kui ka Eesti laste arvamust.Kruusmets avaldas tänulikkust, et tal oli võimalus juba 2022. aastal pidada avakõne lapse õiguste foorumil, kus ta sai puudutada nii oma isiklikku kogemust kui ka tõstatada riigis esinevaid väljakutseid vaimse tervise valdkonnas. “See oli suurepärane võimalus ja loodan,  et noored on kuuldud, nähtud ja näevad oma silmaga muutusi, mida nad on teinud ning et tulevasel Eesti esindajal on sama hea või isegi parem kogemus,” rääkis ta, ning lõpetas oma kõne üleskutsega: “Sellega ma nõuan, et kõik otsustajad kuulaksid noori ja mitte ainult, vaid teeks meiega ka koostööd ja tegutseks, sest muutusi loovad teod, mitte sõnad”.

Eestisse tagasi jõudes jagas Elisabet, et toimunud kohtumine jääb talle alatiseks meelde kui silmiavava ning inspireeriv kogemus. “Kuigi selle kohtumisega lõppes mu teekond Eurochildi noortekogus, nägin ma, millised töökad ja intelligentsed noored meie tööga jätkavad,” kirjeldas neiu. Eesti esindajana Eurochild’i noortekogus jätkab lapse õiguste saadik Tuule Pihol, kes on varasemalt Eesti noori esindanud ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee istungil Genfis. Samuti ei ole lõppenud Elisabet Kruusmetsa teekond Eurochild’is, sest noored on töötanud välja uue grupi nimega Child Rights Defenders, kus endised liikmed saavad jätkata tööga, millega nad varasemalt Eurochild’is alustasid.

Loe rohkem:

• 20 Years of fighting for children’s rights in Europe – Eurochild
• Eurochild Convention 2024 – Eurochild

Tuleva õppeaasta koolirahu tiitlikandja valiti sel aastal välja nelja kandidaadi seast. Selleks sai taas Rakvere – linn, kus kokkulepe allkirjastatakse juba teist korda.
1. septembril kuulutatakse linna keskväljaku laval koolialguse ürituse raames välja koolirahu 2024/2025.

Koolirahu on üle Eestiliselt välja kuulutatud alates aastast1999. Igaks õppeaastaks valitakse tiitlikandjaks üks linn või vald, kus 1. septembril toimub pidulik koolirahu väljakuulutamise tseremoonia. Alates 2008. aastast tegeleb liikumise eestvedamisega MTÜ Lastekaitse Liit. Koostööpartneritena on kaasatud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ NÜ TORE, Integratsiooni Sihtasutus, SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ Vaikuseminutid ning viimastel aastatel on liikumisega ühinenud MTÜ Lastekaitse Liidu programm “Kiusamisest vabaks!” ja projekt “Targalt internetis”.

Varasematel aastatel on koolirahu välja kuulutatud Tallinnas, Tartus, Põltsamaal, Viljandis, Valgas, Narvas, Pärnus, Põlvas, Elvas, Jõgeval, Sillamäel, Kuressaares, Türil, Hiiumaal, Võrus, Keilas, Paides  ning eelmisel õppeaastal Tolia vallas.

Rakvere linnas kuulutati koolirahu välja esimesel korral viisteist aastat tagasi – 1. septembril  2009. Vahepealsel ajal on toimunud palju muutusi nii linna hariduselu meelsuses kui keelsuses, hoonestikus, õpikeskkonnas ning tegevuste põhisisus.
”Rakvere on Lääne-Virumaa süda – väärika ajalooga linn, mida iseloomustavad rikas kultuur ja ajalugu, kiire areng, omanäoline miljöö, atraktiivne elukeskkond ja mitmekülgsed ettevõtmised,” kiidab oma linna  abilinnapea Laur Kaljuvee.

• 2024. aasta sügisel täitub 427 aastat hariduselu algusest Rakveres. Esimene kool avati  siin juba 1587. aastal.
• 2022. aastal alustas tegevust unikaalne ja kaasaegne töö- ja tehnoloogiakeskus, kus tarkusi ja oskusi omandavad linna kõigi põhikoolide õpilased.
• 2022. aastal avati uus riigigümnaasium.
• 2022. aastast alustatakse koolipäevi munitsipaalkoolides ja riigigümnaasiumis kell 8.45.
  Sellega järgitakse teaduspõhist soovitust eelistada hilisemat aega kui kell 8, et vähendada laste stressitaset, parandada nende tervist ning õpitulemusi.
• Rakvere noortel on võimalik osaleda rohkem kui poolesaja spordiklubi tegevuses, samuti paljudes teadus- ja tehnoloogiapõhistes programmides, harrastada erinevaid kunsti- ja kultuuritegevusi, alates balletist kuni näitlemiseni.

Koolirahu tiitli kandmise raames soovib Rakvere linn muuhulgas juhtida tähelepanu koostöö edendamisele lastevanemate, õpetajate ja õpilaste vahel, samuti laste ja noorte suuremale kaasamisele ning mitmekesisuse ja kaasatuse väärtustamisele. Laur Kaljuvee sõnul: “Terve Rakvere kogukond peaks olema seotud positiivse ja toetava õpikeskkonna loomisega ning kiusamise ja konfliktide ennetamisega.”

Koolirahu liikumisel on oma missioon: toetada põhimõtet, et koolikeskkond peaks olema füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt turvaline kogu koolipere jaoks. Tegemist pole ühekordse sündmusega, vaid koolirahu on mõtteviis ja oluline osa haridusteest. Selle nimel korraldavad koolid õppeaasta jooksul üritusi ja teevad järjepidevat tööd, et koolirõõm oleks kättesaadav õpilastele, õpetajatele, koolipersonalile ja lastevanematele. Koolirahu kokkuleppe allkirjastamine ongi kõige selle aluseks.

• Üksteise märkamist, kuulamist ja tunnustamist.
• Ühtehoidmist ja üksteise abistamist.
• Kõigi koolielus osalejate kaasamist ja omavahelist koostööd.
• Õppimise ja õpetamise väärtustamist.
• Vaimse ja füüsilise tervise toetamist.
• Turvalise koolikeskkonna loomist ja hoidmist.

Koolirahu liikumine innustab igas Eestimaa koolis valitsema sallivust, üksteisest hoolimist, austust, toetavat meeleolu ja koostegemise rõõmu. Mitte keegi ei tohiks olla kiusatud ei koolis ega väljaspool seda, samuti veebikeskkonnas. Kui see juhtub, peaksid teised üheskoos tegutsedes olema julged kiusatavat kaitsma ja toetama. Mitte ükski koolipere liige ei tohiks jääda kõrvale ega tunda end üksikuna, vaid peaks tundma end aktsepteeritu ja hinnatuna.

Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala sõnul mängib meie igapäevastes tegemistes rahu seda suuremat rolli, mida rahutum on ümbritsev maailm. Seda ka koolikeskkonnas. “Üheskoos ja teadlikult tegutsedes, saame igasse koolipäeva tuua rahu, turvatunnet ja sõbralikke suhteid, saame tagada koolirahu.”

Koolirahu partnerid avaldavad tänu kõigile omavalitsustele, kes kandideerisid 2024/2025. õppeaasta koolirahu linna tiitlile, ja tunnustavad nende pingutusi selle nimel, et iga koolipere liige nende linnas või vallas tunneks end koolikogukonnas turvaliselt.

Eesti koolirahu sümbol – maskott Siil – ja Rakvere linn kutsuvad kõiki tähistama uue õppeaasta algust ning koolirahu väljakuulutamist pühapäeval, 1. septembril 2024 Rakvere keskväljakul, kus saab teoks kokkuleppe allkirjastamise tseremoonia ja toimuvad suur koolilaat, kontsert ning palju muid  tegevusi, mida lapsed koos peredega saavad septembrikuu esimesel nädalavahetusel nautida.

Kuidas Sinu kool saab liituda koolirahuga?

Loe koolirahu liitumisega ühinemisest siin

1. septembril 2023 kuulutati Toilas välja 2023/2024. õppeaastaks üleriigiline koolirahu. Toila Gümnaasiumis on koostöös koolirahu liikumise partneritega korraldatud erinevaid tegevusi nii õpilastele, õpetajatele kui lastevanematele.

• SA Kiusamisvaba Kooli programmi KiVa raames toimusid Toila Gümnaasiumis õpetajatele ja lastevanematele mitmed teemakohased koolitused. Aasta jooksul keskenduti õpilastele toimunud KiVa tundides eelkõige väärtuskasvatusele, sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisele ja heade suhete loomisele klassis.
• Programmi “Hooliv klass” raames õpetati Toila Gümnaasiumi 6.b klassile heade suhete hoidmist ja üksteisest hoolimist.
• VEPA programmi kasutati alates sellest aastast nii algklassides kui põhikoolis. VEPA mentor külastas korduvalt tunde, korraldati VEPA-õpetajate kovisioon ning kool on saanud positiivse tagasiside selle kohta, et metoodika ka keskastme klassides juba toimib.
• Programmi “Vaikuseminutid” raames läbisid Toila Gümnaasiumi õpetajad sel õppeaastal erikoolituse. Alustati vaikuseminutite spetsiifiliste tehnikate praktiseerimist, et tõhusamalt õpilasi, lapsevanemaid ning iseennast toetada.
• Väärtuskasvatuse minuteid korraldas õpilastele kooli sotsiaalpedagoog Ingrit Toots, et süvendada koolis niisugust käitumiskultuuri, mis väärtustab õppimist ja õpetamist ning austust ja hoolimist nii laste kui täiskasvanute vastu.
• MTÜ Lastekaitse Liidu projekti “Targalt internetis” töötubades arutleti 4.-6. klassides küberkiusamise ja internetis suhtlemise teemadel ja 7.-8. klassi õpilased said teadmisi oma andmete kaitsmisest ning turvalisest nutiseadme kasutamisest. Toila Gümnaasium on tänulik sisuka info jagamise ja tegevuste eest “Targalt internetis” koordinaatoritele Malle Hallimäele ja Kerli Valnerile ning koolitajale Anne Rosenbergile.
• Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks!” koordinaatorid Jaanika Reinik ja Aleksandra Avajõe-Põldviisid läbi kuuendatele ja seitsmendatele klassidele töötoad, kus teemadeks olid  suhted, emotsioonid, väärtused, ühtekuuluvustunne ja koosolemisrõõm.
  “Kiusamisest vabaks!” raames korraldati Toila Gümnaasiumis kahetunnine koolitus lastevanematele teemal „Lastevanemate mõju laste suhetele“. Loeng keskendus eelkõige erinevatele täiskasvanute käitumismustritele, mis mõjutavad laste omavahelisi suhteid ja klassi dünaamikat. Lisaks räägiti sellest, kui oluline on hoolitseda iseenda vaimse ja füüsilise tervise eest ning oskus hoida lastevanemate paarisuhet.

Lisaks erinevate projektide ja programmide tegevustele suurendasid ühtekuuluvustunnet ja tõid koosolemisrõõmu koolipereteemalised üritused ja ühistegevused: traditsiooniline jõululaat kooli hoovil, tänukontserdid, ühised õppekäigud, matkad kooliaasta lõpus, meresõidud, minigolfimängud, spordivõistlused, rahvatantsupeod, temaatiliste tähtpäevade tähistamine koolis.

Lastekaitse Liit tänab Toila Gümnaasiumit koolirahu liikumise raames tehtud koostöö ning liikumisse panustamise eest kõiki koostööpartnereid. Südamlik tänu igale täiskasvanule, kes pühendus sel õppeaastal kasvatamisele ja õpetamisele nii, et laste jaoks oli koolikeskkond turvaline ja koolirahu tagatud.

Toila Gümnaasiumi direktori Signe Ilmjärve ilus soovitus eestimaalastele järgmiseks õppeaastaks kõlab nii: “Leidke karahututel aegadel aega liikumiseks ja oma pere ning lähedastega suhtlemiseks. Hoidke sõpru ja tunnustage üksteist!”

#gallery-1 { margin: auto; } #gallery-1 .gallery-item { float: left; margin-top: 10px; text-align: center; width: 25%; } #gallery-1 img { border: 2px solid #cfcfcf; } #gallery-1 .gallery-caption { margin-left: 0; } /* see gallery_shortcode() in wp-includes/media.php */

“Kui meil sõda tuleb, siis mina küll toetan isa, et ta läheb Eestit kaitsma. Kui isa surma saab, siis ma olen väga, väga kurb ja pudenen nii, nagu küpsis pudeneb, ma pudisen küpsisepuruks laiali.”Just nii kõlas hiljuti mänguväljakul kuuldud tükike laste omavahelisest vestlusest. Tundus, et nad olid õde ja vend ning vanust võis neil olla umbes 6 või 7.Nii nagu täiskasvanud tajuvad ja tõlgendavad praegu maailmas toimuvat hästi erinevalt, teevad seda ka lapsed. Kas te teate, millised on teie laste mõtted, hirmud ja mured? Millised need päriselt on ning kuidas teie lapsed nende mõtete ja emotsioonidega hakkama saavad?
Ajal, kui palju asju on meie kontrolli alt väljas, saab ometi iga täiskasvanu teha endast parima, et vähemalt koduses keskkonnas võimaldada laste jaoks rahu, turvatunnet ja sõbralikke suhteid. Eesmärk ei pea olema kohene idüll, vaid alustuseks piisab, kui laste igapäevastele muredele ning (sotsiaal)meedia vahendusel toodetud ärevusele mitte lisa tekitada.

2023. aastal valmis Õiguskantsleri Kantselei ning Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute koostöös esimene Laste raport ÜRO Lapse Õiguste Komiteele. Kõnealune raport on Eesti laste koostatud ülevaade sellest, kuidas Eesti lastel läheb ning mis neile muret ja rõõmu valmistab. Lisaks lapse õiguste saadikutele jagasid töötubades ja veebiküsitluse kaudu oma mõtteid ligi tuhat Eestimaa last ja noort.

Raportis on laste poolt pakutud loovaid lahendusi, mille üle võime uhkust tunda, ent ka ausaid ja valusaid näiteid, mis neile muret ning südamevalu tekitavad.

• „Vahest tunnen, et keegi ei usu, mida ma tegelikult tunnen, koolipsühholoog mind ei aidanud ja tundsin, et isegi tema ei usu mind.“
• „Palju lapsi on depressioonis – nad ei saa vanemate toetust, nad ei saa toetust sõpradelt.“
• „Üksilduse probleem on väga suur.“
• „Minu vanemad on lahus ja ma suhtlen nende mõlemaga ühepalju ja armastan neid ühepalju, aga kuna mu vanemad üksteist ei salli, olen mina vahendaja rolli sattunud.“
• „Kui perekond (eelkõige vanemad) survestavad last liiga paljude asjadega tegelema, siis võib laps kiiresti n-ö eluisu kaotada. Mõned vanemad ei saa aru, et laps pole robot, kes ei vajagi vaba aega.”

Kuidas neid olukordi lahendada? “Selgitada lapsevanematele, et nad muudaksid oma suhtumist laste ärakuulamisse ja laste arvamusega arvestamisse. Vanad ja noored võiksid tegutseda koos rohkem, kui seda praegu tehakse,” kõlas üks mõtetest.

Mida suurem on välise maailma rahutus, seda suuremat rolli mängib kodurahu, mida saavad needsamad vanad ja noored, kellest ka lapsed räägivad, igapäevaselt üheskoos luua.

Selleks, et väärikalt lastele pühendatud päeva tähistada, tegid 36 orgasatsiooni käesoleva aasta aprillis Riigikogule ettepaneku nimetada 1. juuni lastepäevaks ja muuta see riiklikuks pühaks. Alates 2021.a on 1. juuni aga lipupäev –  heiskame sellel päeval kõigi laste auks meie kaunid sini-must-valged lipud!

Head lastepäeva ja ühiselt loodud kodurahu Eestimaa peredesse!
MTÜ Lastekaitse Liit
Üldkogu 24. mai 2024

Päise foto Freepik

23.05 toimus järjekorras juba 22. lastekaistetöötajatele mõeldud seminar sarjas „Samal poolel – lapse poolel“, mis keskendus sel korral haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostöö teemadele. Seminari avasid väga põhjalike ettekannetega Ave Szymanel ja Mari Tikerpuu Haridus- ja teadusministeeriumist, kes rääkisid kavandatavatest seadusemuudatustest, nende mõjust ja haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostöökohtadest läbi ministeeriumi vaate. Enne lõunapausi sai sõna veel liikumisõpetaja ja koolitaja Siim Tõnisson, kes lastekaitsetöötajaid virgutas lõbusate liikumispausidega ning rääkis tänapäeva lastest, nende harjumustest ja tervislikest eluviisidest.

Peale lõunat tegi ettekande Rajaleidja osakonna juhataja Tiina Kütt, kelle esitlus oli äärmiselt põhjalik ja informatiivne, rääkides kõikidest erinevatest meetoditest, kuidas lapsi koolides ja lasteaedades toetada ja aidata on võimalik. Sellele järgnes Saaremaa Toetava Hariduse Keskus direktor Gabriela Rooso ettekanne, mis keskendus nende kogemusele koostöös koolide ja lastekaitsetöötajatega. Seminaripäeva lõpetas koolipsühholoog Kristi Feldman, kes keskendus oma ettekandes eelkõige koolikohustuse mittetäitmisele ja sellele, kuidas siis neid lapsi, kes on pikalt koju jäänud, aidata ja toetada.

Veebiseminaril osales korraga tipphetkel ligi 140 lastekaitsetöötaja üle Eesti. Seminari modereeris pikaaegse kogemusega lastekaitsetöötaja Natalja Grusdam, kes aitas arutelu suunata ja esinejatelt küsida just neid küsimusi, mida kõige enam teada taheti. Tehnilise poole ja veebiseminari otseülekande valmimise eest vastutas Taavi Bergmann ja Taavid Meedia OÜ.

Veebiseminaril osalenute tagasiside päeva lõpus oli positiivne – kiideti teemavalikut, sisu tugevust ja jagati kiidusõnu esinejatele. Toodi ka välja põnevaid mõttekohti ja ettepanekuid järgmisteks seminarideks. Kõik tagasiside andnud jäid tervikuna seminariga rahule.
Seminar sai teoks koostöös Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Advokatuuriga.

#gallery-2 { margin: auto; } #gallery-2 .gallery-item { float: left; margin-top: 10px; text-align: center; width: 33%; } #gallery-2 img { border: 2px solid #cfcfcf; } #gallery-2 .gallery-caption { margin-left: 0; } /* see gallery_shortcode() in wp-includes/media.php */