November on iga-aastaselt lapse õiguste kuu. Ühtlasi on tänavune november aeg, mil kaks Eestimaa väikestele ja suurtele tuttavat karu, ajatu Karu Aabitsa Mõmmi ja “Kiusamisest vabaks!” Sõber Karu, käpad kokku panevad. Nimelt on lavale tulemas lasteetendus “Mõmmi ja sõbrad”, kus Lastekaitse Liit on ettevõtmisse kaasatud kui lapse õigusi ning turvalist ja rõõmsat lapsepõlve esindav koostööpartner.

“See oli pool sajandit tagasi, kui Heljo Mänd kirjutas „Mõmmi ja Aabitsa” ning Mõmmi ja tema sõbrad televisioonis üles astusid. Nüüd on vanad sõbrad tagasi, seekord teatrilaval,” ütles lavastaja Ivo Eensalu.

Etendus toob lavale teleekraani kaudu mitme põlvkonna lastele tuntuks saanud kostüümid, tegelased ja isegi samad näitlejad. Selle kõige valguses pakub teatritükk täiskasvanutele tuttavlikku äratundmisrõõmu ning lastele lusti ja avastamist.

“Kui räägime väärtustest, sõprusest ja erinevate põlvkondade ühisosast, on meie kultuuriruumist keeruline leida siduvamat ja positiivsemat sümbolit, kui seda on Mõmmi,” kirjeldas Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala. “Ühtlasi loob kindlasti olulist lisaväärtust asjaolu, et kogu selle ettevõtmise taga on korraldajana tänavu juba 25. ilmumisaastat tähistav Eesti armastatuim pereajakiri “Pere ja Kodu”, lisas ta. 

Tule koos Sõber Karuga teatrisse

Üks kooliaasta on Karu-Katil ja Karu-Matil, Rebase-Reinul, Jänku–Jutal, Hundi-Uugul ja Hundi-Uudul läbi saanud ning Mõmmi koos Mõmmi-Beebiga on kõik tähed tänu neile kenasti selgeks saanud. 

Pealegi saab Mõmmi seitsmeseks ja läheb sügisel kooli. Nii tähtsate sündmuste pidulikuks tähistamiseks korraldab Rebase-Rein Mõmmi isale ja emale väikese kontserdi, mida lausa peab kuulma. 
Lavastuses teevad kaasa Mõmmi tegelastena tuntuks saanud armastatud näitlejad – Ivo Eensalu, Katrin Karisma, Raivo Rüütel,  Ene Järvis, Külli Reinumägi, Tõnis Rätsep, Tõnu Saar, Paul Laasik ja teised.

Plakatil ilutsev üleskutse “Tule koos Sõber Karuga teatrisse!” on mõeldud ennekõike selleks, et “Mõmmi ja sõbrad” etendusel oleks sõpru võimalikult palju. Olgu kaasas kas perekonnaliige või Sõber Karu, peaasi, et igaühel oleks mõnus ja turvaline olla.

November – Lapse õiguste kuu

Seekordne lapse õiguste kuu kannab juhtmõtet “Lapse õigus olla tema ise”. Ühtlasi täitub tänavu 30 aastat ÜRO lapse õiguse konventsiooni vastuvõtmisest. Sellega seoses on Lastekaitse Liidul plaanis erinevad sündmused, kus oluliseks osaks 1.-10. novembril Kaja Kultuurikeskuses “Mõmmi ja sõbrad” 14 etenduse juures esindatud olemine. 

“Ühelt poolt räägime Sõber Karust kui sümbolist ja helget meeleolu loovast maskotist, kuid igas tegevuses on ennekõike oluline sisu, milleks on Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks!” põhiväärtused: sallivus, hoolivus, austus ja julgus,” tõi esile programmi koordinaator Marie Tammsaar ning lisas, et lastele ja vanematele tuttavate turvaliste tegelaste abil selgitatakse heade suhete olulisust ja näidatakse võimalusi, kuidas käituda hea kaaslasena, olgu tegu oma lapsega või teatris pinginaabriga.
 
Lapse õiguste kuu kulminatsiooniks on 20. novembril toimuv Lastekaitse Liidu aastakonverents, mis keskendub ühele teravamale probleemile praeguses Eesti ühiskonnas – kiusamisele. Traditsiooniline lapse õiguste kuuga seotud loovkonkurss kannab sel aastal pealkirja „Õigus olla mina ise“.

Nii lapse õiguste kuu tunnuslause kui konkursi pealkirja valik lähtuvad usust, et laps, kes saab kasvada üles tema võimeid ja huvisid toetavas maailmas, on kaitstud ka kiusamise eest. Konkursi eesmärgiks on saada teada, millised meie lapsed olla ja kuidas elada soovivad. Parima sõnumiga plakatid leiavad 2020. aastal oma koha linnaruumis.

“Mõmmi ja sõbrad” lasteetenduse lisainfo ja piletid Piletilevist
Sooduskood, mis annab -20%:  mõmmi
Rohkem informatsiooni piletite ja gruppide kohta: lavastus@perejakodu.ee 

Fotod: Martin Dremljuga

MTÜ Lastekaitse Liit on vabaühendus, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele Eestis. Lastekaitse Liidu põhimõtete ja tegevustega saab tutvuda www.lastekaitseliit.ee.

MTÜ Lastekaitse Liit (www.lastekaitseliit.ee) on vanim ja mõjukaim valdkondlik katusorganisatsioon, mis aitab tagada lapse õigusi ja kujundada lapsesõbralikku ühiskonda programmide, projektide ja eestkostetöö kaudu. Liit tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liidule kuuluvad ka Remniku ning Pivarootsi õppe- ja puhkekeskused.

MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige vastutab organisatsiooni igapäevatöö ja strateegilise juhtimise eest. Tema ülesanded tulenevad liidu põhikirjast, strateegiast, vanematekogu otsustest ja õigusaktidest.

Nõuded kandidaadile:

• magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase (soovitavad valdkonnad on haridus, õigusteadus, majandus või sotsiaalteadused);
• teadmised ja oskused juhtimise valdkonnas, sh organisatsiooni arengu, personali ja eelarve juhtimises;
• kogemus projekte plaanida ja ellu viia;
• väga hea suhtlemis- ja esinemisoskus;
• iseseisvus, algatusvõime, koostöövalmidus, otsustus- ja vastutusvõime, kohusetundlikkus ja täpsus;
• väga hea suuline ja kirjalik väljendusoskus eesti keeles;
• hea suuline vene ja inglise keele oskus;
•  tööks vajalikud arvutioskused;
• positiivne ellusuhtumine ja pingetaluvus.

Kasuks tulevad

• töökogemus mittetulundussektoris;
• rahvusvahelise ametisuhtluse kogemus;
• eelnev kogemus lastekaitse valdkonnas;
• B-kategooria juhiload.

Omalt poolt pakume:

• sõbralikku ja arengule suunatud meeskonda;
• eneseteostus- ja arenguvõimalusi Eesti mõjukamas valdkondlikus organisatsioonis;
• võimalust teha koostööd Eesti ja rahvusvaheliste tippekspertidega;
• mitmekesist, väljakutseid pakkuvat ja huvitavat tööd.

Kandidaadil palume esitada:

• avaldus koos palgasooviga;
• elulookirjeldus;
• motivatsioonikiri;
• kaks soovituskirja (neist vähemalt üks tööalane)
• haridust tõendava dokumendi koopia.

Teise vooru jõudnud kandidaadid kutsume vestlusele.

Ootame dokumente hiljemalt 15.08.2016 MTÜ Lastekaitse Liit aadressile Endla 6-18, Tallinn 10142 või digiallkirjaga e-postile liit@lastekaitseliit.ee

Vaata pakkumist ka CV-online’st. 

Seoses puhkuste perioodiga alustab MTÜ Lastekaitse Liit büroo taas täisvõimsusel tööd augustis.

Registreerimine tasuta nõustamistele algab augusti teisest nädalast.

Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist.

Ilusat suve soovides! MTÜ Lastekaitse Liit

Tuleva õppeaasta koolirahu tiitlikandja valiti sel aastal välja nelja kandidaadi seast. Selleks sai taas Rakvere – linn, kus kokkulepe allkirjastatakse juba teist korda.
1. septembril kuulutatakse linna keskväljaku laval koolialguse ürituse raames välja koolirahu 2024/2025.

Koolirahu on üle Eestiliselt välja kuulutatud alates aastast1999. Igaks õppeaastaks valitakse tiitlikandjaks üks linn või vald, kus 1. septembril toimub pidulik koolirahu väljakuulutamise tseremoonia. Alates 2008. aastast tegeleb liikumise eestvedamisega MTÜ Lastekaitse Liit. Koostööpartneritena on kaasatud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ NÜ TORE, Integratsiooni Sihtasutus, SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ Vaikuseminutid ning viimastel aastatel on liikumisega ühinenud MTÜ Lastekaitse Liidu programm “Kiusamisest vabaks!” ja projekt “Targalt internetis”.

Varasematel aastatel on koolirahu välja kuulutatud Tallinnas, Tartus, Põltsamaal, Viljandis, Valgas, Narvas, Pärnus, Põlvas, Elvas, Jõgeval, Sillamäel, Kuressaares, Türil, Hiiumaal, Võrus, Keilas, Paides  ning eelmisel õppeaastal Tolia vallas.

Rakvere linnas kuulutati koolirahu välja esimesel korral viisteist aastat tagasi – 1. septembril  2009. Vahepealsel ajal on toimunud palju muutusi nii linna hariduselu meelsuses kui keelsuses, hoonestikus, õpikeskkonnas ning tegevuste põhisisus.
”Rakvere on Lääne-Virumaa süda – väärika ajalooga linn, mida iseloomustavad rikas kultuur ja ajalugu, kiire areng, omanäoline miljöö, atraktiivne elukeskkond ja mitmekülgsed ettevõtmised,” kiidab oma linna  abilinnapea Laur Kaljuvee.

• 2024. aasta sügisel täitub 427 aastat hariduselu algusest Rakveres. Esimene kool avati  siin juba 1587. aastal.
• 2022. aastal alustas tegevust unikaalne ja kaasaegne töö- ja tehnoloogiakeskus, kus tarkusi ja oskusi omandavad linna kõigi põhikoolide õpilased.
• 2022. aastal avati uus riigigümnaasium.
• 2022. aastast alustatakse koolipäevi munitsipaalkoolides ja riigigümnaasiumis kell 8.45.
  Sellega järgitakse teaduspõhist soovitust eelistada hilisemat aega kui kell 8, et vähendada laste stressitaset, parandada nende tervist ning õpitulemusi.
• Rakvere noortel on võimalik osaleda rohkem kui poolesaja spordiklubi tegevuses, samuti paljudes teadus- ja tehnoloogiapõhistes programmides, harrastada erinevaid kunsti- ja kultuuritegevusi, alates balletist kuni näitlemiseni.

Koolirahu tiitli kandmise raames soovib Rakvere linn muuhulgas juhtida tähelepanu koostöö edendamisele lastevanemate, õpetajate ja õpilaste vahel, samuti laste ja noorte suuremale kaasamisele ning mitmekesisuse ja kaasatuse väärtustamisele. Laur Kaljuvee sõnul: “Terve Rakvere kogukond peaks olema seotud positiivse ja toetava õpikeskkonna loomisega ning kiusamise ja konfliktide ennetamisega.”

Koolirahu liikumisel on oma missioon: toetada põhimõtet, et koolikeskkond peaks olema füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt turvaline kogu koolipere jaoks. Tegemist pole ühekordse sündmusega, vaid koolirahu on mõtteviis ja oluline osa haridusteest. Selle nimel korraldavad koolid õppeaasta jooksul üritusi ja teevad järjepidevat tööd, et koolirõõm oleks kättesaadav õpilastele, õpetajatele, koolipersonalile ja lastevanematele. Koolirahu kokkuleppe allkirjastamine ongi kõige selle aluseks.

• Üksteise märkamist, kuulamist ja tunnustamist.
• Ühtehoidmist ja üksteise abistamist.
• Kõigi koolielus osalejate kaasamist ja omavahelist koostööd.
• Õppimise ja õpetamise väärtustamist.
• Vaimse ja füüsilise tervise toetamist.
• Turvalise koolikeskkonna loomist ja hoidmist.

Koolirahu liikumine innustab igas Eestimaa koolis valitsema sallivust, üksteisest hoolimist, austust, toetavat meeleolu ja koostegemise rõõmu. Mitte keegi ei tohiks olla kiusatud ei koolis ega väljaspool seda, samuti veebikeskkonnas. Kui see juhtub, peaksid teised üheskoos tegutsedes olema julged kiusatavat kaitsma ja toetama. Mitte ükski koolipere liige ei tohiks jääda kõrvale ega tunda end üksikuna, vaid peaks tundma end aktsepteeritu ja hinnatuna.

Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala sõnul mängib meie igapäevastes tegemistes rahu seda suuremat rolli, mida rahutum on ümbritsev maailm. Seda ka koolikeskkonnas. “Üheskoos ja teadlikult tegutsedes, saame igasse koolipäeva tuua rahu, turvatunnet ja sõbralikke suhteid, saame tagada koolirahu.”

Koolirahu partnerid avaldavad tänu kõigile omavalitsustele, kes kandideerisid 2024/2025. õppeaasta koolirahu linna tiitlile, ja tunnustavad nende pingutusi selle nimel, et iga koolipere liige nende linnas või vallas tunneks end koolikogukonnas turvaliselt.

Eesti koolirahu sümbol – maskott Siil – ja Rakvere linn kutsuvad kõiki tähistama uue õppeaasta algust ning koolirahu väljakuulutamist pühapäeval, 1. septembril 2024 Rakvere keskväljakul, kus saab teoks kokkuleppe allkirjastamise tseremoonia ja toimuvad suur koolilaat, kontsert ning palju muid  tegevusi, mida lapsed koos peredega saavad septembrikuu esimesel nädalavahetusel nautida.

Kuidas Sinu kool saab liituda koolirahuga?

Loe koolirahu liitumisega ühinemisest siin

1. septembril 2023 kuulutati Toilas välja 2023/2024. õppeaastaks üleriigiline koolirahu. Toila Gümnaasiumis on koostöös koolirahu liikumise partneritega korraldatud erinevaid tegevusi nii õpilastele, õpetajatele kui lastevanematele.

• SA Kiusamisvaba Kooli programmi KiVa raames toimusid Toila Gümnaasiumis õpetajatele ja lastevanematele mitmed teemakohased koolitused. Aasta jooksul keskenduti õpilastele toimunud KiVa tundides eelkõige väärtuskasvatusele, sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisele ja heade suhete loomisele klassis.
• Programmi “Hooliv klass” raames õpetati Toila Gümnaasiumi 6.b klassile heade suhete hoidmist ja üksteisest hoolimist.
• VEPA programmi kasutati alates sellest aastast nii algklassides kui põhikoolis. VEPA mentor külastas korduvalt tunde, korraldati VEPA-õpetajate kovisioon ning kool on saanud positiivse tagasiside selle kohta, et metoodika ka keskastme klassides juba toimib.
• Programmi “Vaikuseminutid” raames läbisid Toila Gümnaasiumi õpetajad sel õppeaastal erikoolituse. Alustati vaikuseminutite spetsiifiliste tehnikate praktiseerimist, et tõhusamalt õpilasi, lapsevanemaid ning iseennast toetada.
• Väärtuskasvatuse minuteid korraldas õpilastele kooli sotsiaalpedagoog Ingrit Toots, et süvendada koolis niisugust käitumiskultuuri, mis väärtustab õppimist ja õpetamist ning austust ja hoolimist nii laste kui täiskasvanute vastu.
• MTÜ Lastekaitse Liidu projekti “Targalt internetis” töötubades arutleti 4.-6. klassides küberkiusamise ja internetis suhtlemise teemadel ja 7.-8. klassi õpilased said teadmisi oma andmete kaitsmisest ning turvalisest nutiseadme kasutamisest. Toila Gümnaasium on tänulik sisuka info jagamise ja tegevuste eest “Targalt internetis” koordinaatoritele Malle Hallimäele ja Kerli Valnerile ning koolitajale Anne Rosenbergile.
• Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks!” koordinaatorid Jaanika Reinik ja Aleksandra Avajõe-Põldviisid läbi kuuendatele ja seitsmendatele klassidele töötoad, kus teemadeks olid  suhted, emotsioonid, väärtused, ühtekuuluvustunne ja koosolemisrõõm.
  “Kiusamisest vabaks!” raames korraldati Toila Gümnaasiumis kahetunnine koolitus lastevanematele teemal „Lastevanemate mõju laste suhetele“. Loeng keskendus eelkõige erinevatele täiskasvanute käitumismustritele, mis mõjutavad laste omavahelisi suhteid ja klassi dünaamikat. Lisaks räägiti sellest, kui oluline on hoolitseda iseenda vaimse ja füüsilise tervise eest ning oskus hoida lastevanemate paarisuhet.

Lisaks erinevate projektide ja programmide tegevustele suurendasid ühtekuuluvustunnet ja tõid koosolemisrõõmu koolipereteemalised üritused ja ühistegevused: traditsiooniline jõululaat kooli hoovil, tänukontserdid, ühised õppekäigud, matkad kooliaasta lõpus, meresõidud, minigolfimängud, spordivõistlused, rahvatantsupeod, temaatiliste tähtpäevade tähistamine koolis.

Lastekaitse Liit tänab Toila Gümnaasiumit koolirahu liikumise raames tehtud koostöö ning liikumisse panustamise eest kõiki koostööpartnereid. Südamlik tänu igale täiskasvanule, kes pühendus sel õppeaastal kasvatamisele ja õpetamisele nii, et laste jaoks oli koolikeskkond turvaline ja koolirahu tagatud.

Toila Gümnaasiumi direktori Signe Ilmjärve ilus soovitus eestimaalastele järgmiseks õppeaastaks kõlab nii: “Leidke karahututel aegadel aega liikumiseks ja oma pere ning lähedastega suhtlemiseks. Hoidke sõpru ja tunnustage üksteist!”

#gallery-1 { margin: auto; } #gallery-1 .gallery-item { float: left; margin-top: 10px; text-align: center; width: 25%; } #gallery-1 img { border: 2px solid #cfcfcf; } #gallery-1 .gallery-caption { margin-left: 0; } /* see gallery_shortcode() in wp-includes/media.php */

“Kui meil sõda tuleb, siis mina küll toetan isa, et ta läheb Eestit kaitsma. Kui isa surma saab, siis ma olen väga, väga kurb ja pudenen nii, nagu küpsis pudeneb, ma pudisen küpsisepuruks laiali.”Just nii kõlas hiljuti mänguväljakul kuuldud tükike laste omavahelisest vestlusest. Tundus, et nad olid õde ja vend ning vanust võis neil olla umbes 6 või 7.Nii nagu täiskasvanud tajuvad ja tõlgendavad praegu maailmas toimuvat hästi erinevalt, teevad seda ka lapsed. Kas te teate, millised on teie laste mõtted, hirmud ja mured? Millised need päriselt on ning kuidas teie lapsed nende mõtete ja emotsioonidega hakkama saavad?
Ajal, kui palju asju on meie kontrolli alt väljas, saab ometi iga täiskasvanu teha endast parima, et vähemalt koduses keskkonnas võimaldada laste jaoks rahu, turvatunnet ja sõbralikke suhteid. Eesmärk ei pea olema kohene idüll, vaid alustuseks piisab, kui laste igapäevastele muredele ning (sotsiaal)meedia vahendusel toodetud ärevusele mitte lisa tekitada.

2023. aastal valmis Õiguskantsleri Kantselei ning Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute koostöös esimene Laste raport ÜRO Lapse Õiguste Komiteele. Kõnealune raport on Eesti laste koostatud ülevaade sellest, kuidas Eesti lastel läheb ning mis neile muret ja rõõmu valmistab. Lisaks lapse õiguste saadikutele jagasid töötubades ja veebiküsitluse kaudu oma mõtteid ligi tuhat Eestimaa last ja noort.

Raportis on laste poolt pakutud loovaid lahendusi, mille üle võime uhkust tunda, ent ka ausaid ja valusaid näiteid, mis neile muret ning südamevalu tekitavad.

• „Vahest tunnen, et keegi ei usu, mida ma tegelikult tunnen, koolipsühholoog mind ei aidanud ja tundsin, et isegi tema ei usu mind.“
• „Palju lapsi on depressioonis – nad ei saa vanemate toetust, nad ei saa toetust sõpradelt.“
• „Üksilduse probleem on väga suur.“
• „Minu vanemad on lahus ja ma suhtlen nende mõlemaga ühepalju ja armastan neid ühepalju, aga kuna mu vanemad üksteist ei salli, olen mina vahendaja rolli sattunud.“
• „Kui perekond (eelkõige vanemad) survestavad last liiga paljude asjadega tegelema, siis võib laps kiiresti n-ö eluisu kaotada. Mõned vanemad ei saa aru, et laps pole robot, kes ei vajagi vaba aega.”

Kuidas neid olukordi lahendada? “Selgitada lapsevanematele, et nad muudaksid oma suhtumist laste ärakuulamisse ja laste arvamusega arvestamisse. Vanad ja noored võiksid tegutseda koos rohkem, kui seda praegu tehakse,” kõlas üks mõtetest.

Mida suurem on välise maailma rahutus, seda suuremat rolli mängib kodurahu, mida saavad needsamad vanad ja noored, kellest ka lapsed räägivad, igapäevaselt üheskoos luua.

Selleks, et väärikalt lastele pühendatud päeva tähistada, tegid 36 orgasatsiooni käesoleva aasta aprillis Riigikogule ettepaneku nimetada 1. juuni lastepäevaks ja muuta see riiklikuks pühaks. Alates 2021.a on 1. juuni aga lipupäev –  heiskame sellel päeval kõigi laste auks meie kaunid sini-must-valged lipud!

Head lastepäeva ja ühiselt loodud kodurahu Eestimaa peredesse!
MTÜ Lastekaitse Liit
Üldkogu 24. mai 2024

Päise foto Freepik

23.05 toimus järjekorras juba 22. lastekaistetöötajatele mõeldud seminar sarjas „Samal poolel – lapse poolel“, mis keskendus sel korral haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostöö teemadele. Seminari avasid väga põhjalike ettekannetega Ave Szymanel ja Mari Tikerpuu Haridus- ja teadusministeeriumist, kes rääkisid kavandatavatest seadusemuudatustest, nende mõjust ja haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostöökohtadest läbi ministeeriumi vaate. Enne lõunapausi sai sõna veel liikumisõpetaja ja koolitaja Siim Tõnisson, kes lastekaitsetöötajaid virgutas lõbusate liikumispausidega ning rääkis tänapäeva lastest, nende harjumustest ja tervislikest eluviisidest.

Peale lõunat tegi ettekande Rajaleidja osakonna juhataja Tiina Kütt, kelle esitlus oli äärmiselt põhjalik ja informatiivne, rääkides kõikidest erinevatest meetoditest, kuidas lapsi koolides ja lasteaedades toetada ja aidata on võimalik. Sellele järgnes Saaremaa Toetava Hariduse Keskus direktor Gabriela Rooso ettekanne, mis keskendus nende kogemusele koostöös koolide ja lastekaitsetöötajatega. Seminaripäeva lõpetas koolipsühholoog Kristi Feldman, kes keskendus oma ettekandes eelkõige koolikohustuse mittetäitmisele ja sellele, kuidas siis neid lapsi, kes on pikalt koju jäänud, aidata ja toetada.

Veebiseminaril osales korraga tipphetkel ligi 140 lastekaitsetöötaja üle Eesti. Seminari modereeris pikaaegse kogemusega lastekaitsetöötaja Natalja Grusdam, kes aitas arutelu suunata ja esinejatelt küsida just neid küsimusi, mida kõige enam teada taheti. Tehnilise poole ja veebiseminari otseülekande valmimise eest vastutas Taavi Bergmann ja Taavid Meedia OÜ.

Veebiseminaril osalenute tagasiside päeva lõpus oli positiivne – kiideti teemavalikut, sisu tugevust ja jagati kiidusõnu esinejatele. Toodi ka välja põnevaid mõttekohti ja ettepanekuid järgmisteks seminarideks. Kõik tagasiside andnud jäid tervikuna seminariga rahule.
Seminar sai teoks koostöös Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Advokatuuriga.

#gallery-2 { margin: auto; } #gallery-2 .gallery-item { float: left; margin-top: 10px; text-align: center; width: 33%; } #gallery-2 img { border: 2px solid #cfcfcf; } #gallery-2 .gallery-caption { margin-left: 0; } /* see gallery_shortcode() in wp-includes/media.php */

15. mai on rahvusvaheline perepäev, mille raames soovime lapsevanematele anda häid soovitusi ja nõuandeid, kuidas koos lapsega nutimaailma avastada ja teda seal toetada.

Veebiseminar toimub 15. mail kell 18.00 Facebook Live üritusena.

Seminaril arutatakse:

• Mida silmas pidada, kui laps saab endale oma nutiseadme;
• Kuidas teha üheskoos lapsega interneti ja nutiseadmete kasutamisega seotud kokkuleppeid;
• Millised on lapsevanemate võimalused toetamaks oma lapse turvalist nutiseadme kasutamist.

Seminaril astuvad üles ja jagavad oma kogemusi ning kasulikke nõuandeid Targalt internetis eksperdid ja koolitajad: Elyna Heinmäe, kes on lapsevanem, haridustehnoloog ja Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia lektor ning Heily Epro-Volmer, kes on lapsevanem ja Harkujärve Põhikooli õpetaja.

Arutelu modereerib: ajakirjanik ja lapsevanem Kaidor Kahar.

Seminaril tutvustatakse ka lapsevanematele suunatud teavitusmaterjale.

Veebiseminari korraldavad Lastekaitse Liit projekti Targalt internetis raames koostöös Telia Eestiga.
Veebiseminari läbiviimist toetab projekti Targalt internetis raames Sotsiaalministeerium ja kaasrahastab Euroopa Liit.JTNDZGl2JTIwY2xhc3MlM0QlMjJmYi12aWRlbyUyMiUyMGRhdGEtaHJlZiUzRCUyMmh0dHBzJTNBJTJGJTJGd3d3LmZhY2Vib29rLmNvbSUyRlRlbGlhRWVzdGklMkZ2aWRlb3MlMkY5Mjk0MzY4NDU2Mjc1NTIlMkYlMjIlMjBkYXRhLXdpZHRoJTNEJTIyMTIwMCUyMiUyMGRhdGEtc2hvdy10ZXh0JTNEJTIyZmFsc2UlMjIlM0UlM0NibG9ja3F1b3RlJTIwY2l0ZSUzRCUyMmh0dHBzJTNBJTJGJTJGd3d3LmZhY2Vib29rLmNvbSUyRlRlbGlhRWVzdGklMkZ2aWRlb3MlMkY5Mjk0MzY4NDU2Mjc1NTIlMkYlMjIlMjBjbGFzcyUzRCUyMmZiLXhmYm1sLXBhcnNlLWlnbm9yZSUyMiUzRSUzQ2ElMjBocmVmJTNEJTIyaHR0cHMlM0ElMkYlMkZ3d3cuZmFjZWJvb2suY29tJTJGVGVsaWFFZXN0aSUyRnZpZGVvcyUyRjkyOTQzNjg0NTYyNzU1MiUyRiUyMiUzRSUzQyUyRmRpdiUzRQ==

15.05 toimub Eesti riigi istung Lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta ÜRO Lapse õiguste komitees! Otseülekanne on kõikidele jälgitav!

Iga viie aasta tagant esitavad konventsiooniga liitunud riigid ÜRO Lapse Õiguste Komiteele raporti, mis kirjeldab laste õiguste olukorda ja arenguid riigis konventsiooni punktidest lähtuvalt. 2023. aastal esitasid oma aruanded perioodi 2017-2023 kohta nii Eesti riik, Õiguskantsler kui ka  huviorganisatsioonide esindajana Lastekaitse Liit. Esmakordselt esitasid oma aruande ka lapsed ise!

Kõik esitatud aruanded on sisendiks Lapse õiguste komitees toimuvale riigi istungile, mis algab juba 15. mail  kell 16.00 ja jätkub neljapäeval, 16.mai kell 11.00.
Arutelu on otseülekandes jälgitav!!! UN Web TV

Kõikide raportitega on võimalik tutvuda siin:

• MTÜ Lastekaitse Liidu raport
• Laste raport
• Õiguskantsleri raport
• Riigi raport

Kooliealistele lastele suunatud ajakirja idee algataja ja eestvedaja on Eesti luuletaja Leelo Tungal. Hea Laps ilmub kord kuus ja sisaldab palju harivat ning põnevat lugemist, aga ka juhiseid meisterdamiseks ja põnevateks tegevusteks. Lood pärinevad enamasti eesti autoritelt ja kõnelevad Eestimaa laste tegevusest ja loomingust.

Kas teate, et Lastekaitse Liit võib ennast uhkusega nimetada Hea Lapse hoidjaks? Aastatel 1994-1997 anti seda ajakirja välja just liidu toimetamisel ja tööruumides aadressil Pärnu mnt 59, kus nüüd asub Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA. Liit on olnud ajakirja Hea Laps kaudu laste hääle ja mõtete edastajaks.

Hea Lapse tegijate põhisõnum lastele ei  ole ajas muutunud.

Tänapäevani on aktuaalne üleskutse, mis trükiti esimeses numbris aprillis 1994: „Ajakirja tegijad tahaksid väga, et Sa (laps) ei istuks, käed rüpes, vaid teeksid igasuguseid asju: loeksid ja kirjutaksid, meisterdaksid ja nuputaksid, laulaksid ja joonistaksid. Aga mis peamine: soovime, et Sa MÕTLEKSID OMA PEAGA!“Lastekaiste Liit siiralt soovitab nii kodudes kui ka koolitundides kasutada Hea Lapse ajakirja sisu. Rohkem infot ajakirja kohta kodulehelt www.healaps.ee

Kas teadsid, et Eesti Vabariik esitas 2023. aastal ÜRO Lapse õiguste komiteele Eesti Vabariigi kombineeritud viienda kuni seitsmenda perioodilise aruande Lapse õiguste konventsiooni kohta, tuginedes aastate 2017–2022 tegevusele?

Lastekaitse Liit koos teiste Eesti valitsusväliste organisatsioonidega esitas ÜRO-le oma täiendused, kommentaarid ja ettepanekud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni rakendamise kohta Eestis?

Aruandega tutvu siin

Lisaks osalesid Helen Saarnik (Lastekaitse Liit) ja Kristi Kähär (EPIKoda) 2024 aasta veebruaris arutelul Genfis, ÜRO Lapse Õiguste Komitees, et vastata komisjoni liikmete küsimustele ning anda sisendit riigi eelolevaks istungiks.

Juba 15. mail algusega kell 16.00 toimub ÜRO Lapse õiguste komitees Eesti riigi istung. Arutelu jätkub neljapäeval, 16.mai kell 11.00.
Arutelu on otseülekandes jälgitav!!! UN Web TV

Praxis avaldas osalustegevusuurimise juhendmaterjali, milles selgitatakse, kuidas teha uuringuid teemast mõjutatud inimestega koos, andes neile võimu kõigis uurimisetappides kaasa rääkida.

Tegemist on esimese eestikeelse osalustegevusuurimist põhjalikumalt käsitleva juhendmaterjaliga, mis on mõeldud kogukonnatöö ja huvikaitsega tegelejatele, teadlastele ja üliõpilastele. Juhend selgitab osalustegevusuurimise põhimõtteid, peamisi etappe, meetodeid ning kuidas osalustegevusuuringuid eetiliselt läbi viia.

Juhendi koostasid Elisabeth Kendrali (Praxis) ja Kerli Valner (Lastekaitse Liit) Mõttekoja Praxis, Eestimaa Looduse Fondi ja Lastekaitse Liidu projekti “Kuulake meid! Osalusuuringud poliitikakujundamises” raames.

Juhend on kättesaadav Praxise kodulehel.

Projekti rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi Aktiivsete Kodanike Fondist (Active Citizens Fund, ACF).

36 organisatsiooni tegid Riigikogule ettepaneku nimetada 01. juuni lastepäevaks ja muuta riiklikuks pühaks

Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala ja eeskujuliikumine Valge Õhupall eestvedaja Tamo Vahemets andsid 29.04 Riigikogu I aseesimees Toomas Kivimäele ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillakule üle 36 lapse õiguste ja heaolu eest seisva organisatsiooni nimel ettepanekud nimetada lastekaitsepäev ümber lastepäevaks ja muuta 01.juuni riiklikuks pühaks.

Idee nimetada 1. juuni lastekaitsepäevaks on pärit 4. novembrist 1949, mil Rahvusvaheline Naiste Demokraatlik Föderatsioon kuulutas Moskvas 1. juuni rahvusvaheliseks lastekaitsepäevaks. Idee tulenes soovist kaitsta lapsi tööstustes tööjõuna kasutamise eest. Eestis on tänaseks see algne idee minetanud oma olulisuse ning aeg on kinkida kõikidele lastele oma päev – riiklikult tähistatav pidupäev, mil kogu ühiskonna fookus on suunatud lastele.

Lastekaitse Liidu juhi Varje Ojala sõnul on laste heaolu ja turvatunde loomisel üheks olulisemaks võtmeteguriks vanemate poolt neile osutatud positiivne ja toetav tähelepanu. „Teeme nii, et üks päev aastas on eriliselt lastele pühendatud, et see päev on kõigile vaba ning pered saavad koos olla ja lastepäeva tähistada. See on ilus ja oluline kingitus lastele, peredele ja tervele meie ühiskonnale“ ütles Varje Ojala.

Eeskujuliikumise Valge Õhupall eestvedaja Tamo Vahemetsa sõnul tähistame me riiklikult nii emadepäeva kui ka isadepäeva. Kalendritest leiab ka vanavanemate päeva kuid seni ei ole meie kalendrites ühtegi pidupäeva, kus pööraksime ühiselt kogu rahvana tähelepanu oma tulevikutegijatele – lastele. „Lapsed jäävad oma vanemate jaoks alati lasteks ning lastekaitsepäeva ümbernimetamine lastepäevaks toob endaga kaasa lapse vanuse marginaliseerimise ning loob vanematele võimaluse koos moraalse kohustusega pöörata oma lapsele sellel päeval erilist tähelepanu, leides aega temaga koosolemiseks“, lisas ta.

• Eeskujuliikumine Valge Õhupall (Aga Mina MTÜ)
• Eesti Asenduskodu Töötajate Liit
• Eesti Lastearstide Selts
• Eesti Naabrivalve
• Eesti Noorsootöötajate Kogu
• Eesti Olümpiakomitee
• Eesti Punane Rist
• Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
• Eesti Tervisedenduse Ühing
• Eesti Ujumisliit
• Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK
• Eesti Õdede Liit
• Eesti Ämmaemandate Ühendus
• Haridus- ja Noorteamet
• Kodutütred
• MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
• MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit
• MTÜ Lastekaitse Liit
• MTÜ Peaasjad
• MTÜ SEB Heategevusfond
• MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised
• MTÜ Vaikuseminutid
• Oma Pere MTÜ
• Pimedate Ööde Filmifestival
• Politsei- ja Piirivalveamet
• Päästeliit
• Riigikohus
• SA Kiusamisvaba Kool
• Sisekaitseakadeemia
• Tallinna Päikesejänku Lasteaed
• Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
• Tervise Arengu Instituut
• Terviseamet
• Ühendus Isade Eest MTÜ
• Dimedium AS
• Forus

29.04 kell 15:30 andis Stig laste nimel ettepanekud Riigikogus pidulikult üle.

Lisainfo:
Varje Ojala
Lastekaitse Liit, juhataja
E-post: varje.ojala@lastekaitseliit.ee

Tamo Vahemets
eeskujuliikumine Valge Õhupall, eestvedaja
E-post: info@valgeohupall.ee
Tel: 504 5112MTÜ Lastekaitse Liit on huvikaitse organisatsioon, mis tõstab ühiskonnaliikmete teadlikkust ja võimekust lapse õiguste tagamisel. Lastekaitse liit tegeleb lapse õiguste ja huvide kaitsmisega, lastekaitsealase tegevuse arendamisega, osalemisega laste- ja perepoliitikaväljatöötamises ja rakendamises.

Kodanikualgatus Eeskujuliikumine Valge Õhupall, koondab endas vastutustundlikke organisatsioone nii era- kui ka riigisektorist, kes osalevad sektorite ülestes ühistegevustes. Eeskujuliikumise eesmärkon väärtustada teadlikult eeskujuks olemist ning sellega kaasnevat vastutust turvalisema elukeskkonna kujundamisel.

#gallery-3 { margin: auto; } #gallery-3 .gallery-item { float: left; margin-top: 10px; text-align: center; width: 20%; } #gallery-3 img { border: 2px solid #cfcfcf; } #gallery-3 .gallery-caption { margin-left: 0; } /* see gallery_shortcode() in wp-includes/media.php */